Minu koduleht

Blog

  • Kuidas valida tolmuimejat ja millal mõelda selle väljavahetamisele?

    Kuidas valida tolmuimejat ja millal mõelda selle väljavahetamisele?

    Tolmuimeja ei puudu arvatavasti ühestki majapidamisest. Kuid kas tegemist on ohutu seadmega või võib see muutuda potentsiaalseks tuleohuks? Miele Tallinna salongi esindaja Jevgenia Vladimirova räägib, mida tolmuimeja kasutamisel meeles pidada ja kas selle võib muretult 24/7 vooluvõrku jätta.

    Ülekuumenemiskaitse ennetab hullemat

    Tolmuimejal võiks kindlasti olla mootori ülekuumenemiskaitse. Kui peaks ilmnema mõni rike, takistab see seadme süttimist. Vladimirova tõdeb, et just tänu sellele pole nendeni jõudnud ühtegi juhtumit põlevast tolmuimejast – nimelt on kõik nende tolmuimejad varustatud ülekuumenemiskaitsega.

    Foto: Freepik

    G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala nendib, et alati ei pruugigi tulekahju põhjus olla seadmes endas. Probleem võib peituda hoopis elektrisüsteemis, näiteks on äike löönud majja ja tekitanud lühise. Samuti on murekohaks amortiseerunud juhtmed ja pistikud.

    Kas tolmuimeja võib vooluvõrku jätta?

    On seadmeid, mis võib rahuliku südamega 24/7 vooluvõrku jätta. Nende hulka kuuluvad näiteks telekas, ruuter, külmkapp jms. Kuid kuidas on lood tolmuimejaga?

    Vladimirova möönab, et tehnilisest vaatenurgast võiks tolmuimeja vooluvõrku jätta küll, kuna sel on toitelüliti. “Pigem siiski ei soovitaks. Toitejuhtmesse võib jalgupidi takerduda või hakkavad lapsed tolmuimejaga mängima ja tolmuimeja võib seeläbi viga saada,” põhjendab ta. Pärjala lisab, et kindlasti tuleks võimalikult paljud seadmed võrgust välja võtta, kui kodust pikemaks ajaks eemale minna, näiteks röster, kuumaõhufritüür, laadijad jms.

    [perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Kindlasti tuleks võimalikult paljud seadmed võrgust välja võtta, kui kodust pikemaks ajaks eemale minna.[/perfectpullquote]

    Kuidas valida uut tolmuimejat?

    • Eesmärk. Oluline on teada, millistel eesmärkidel tolmuimejat valid. Mis põrandakate kodus on – kas on ka vaipu?  Kas on lemmikloomi, kes jätavad palju karvu jne? Sellest kõigest oleneb, milliste otsikute ja võimsusega seadet vajad.
    • Müratase. Kui kodus on väikesed lapsed, on tõenäoline, et oluline on ka müratase.
    • Kaal. Kui tolmuimejat tuleb tassida sageli ühelt korruselt teisele, on tolmuimeja kaal kindlasti väga oluline.
    • Tolmukott või konteiner. Mugavuse küsimus – kas soovid tolmuimejat välja vahetatava tolmukotiga või konteineriga, mida aeg-ajalt tühjendada?

    Milliseid vigu vältida?

    Vladimirova sõnul on kaks peamist viga, mida tolmuimeja kasutamisel tehakse, mittesihipärane kasutamine ja filtrite vahetusega viivitamine. “Kui tolmuimejat kasutatakse näiteks vedelike või remonditolmu eemaldamiseks, siis pea 100 protsenti juhtudest saab mootor kahjustada,” toob ta näite.

    Foto: Freepik

    Veel üks murekoht on, et kasutatakse mitteoriginaalseid tolmuimejakotte. “Universaalsetel kottidel on väiksem ava, mistõttu pääseb tolm kotist mööda otse mootorisse. Veel rõhutab Vladimirova, et alati tuleb kasutada konkreetsele seadmele ja mudelile mõeldud filtreid ja tolmuimejakotte – nii on sinu tolmuimeja eluiga võimalikult pikk.

    [perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Ära kunagi sikuta tolmuimeja toitekaablit, püüdes seda pikemaks venitada – nii võid seda vigastada.[/perfectpullquote]

    Tolmuimeja eluiga

    “Otsest vastust sellele, kui kaua tolmuimeja vastu peab, ei ole. On oluline teada, et iga seade vajab hooldust. Kui tolmuimejat hoolikalt kasutada ja selle filtreid õigel ajal vahetada, võib see vastu pidada aastaid,” viitab Vladimirova faktile, et üht vastust sellele, millal vana tolmuimeja uue vastu vahetada, ei ole.

  • Esimene kodu – kuidas muuta see reaalsuseks?

    Esimene kodu – kuidas muuta see reaalsuseks?

    Viimaste aastate kinnisvarahindade järsk tõus on muutnud esimese kodu ostmise paljude Eesti noorte jaoks keerulisemaks kui kunagi varem. Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi Helina Kikase hinnangul aitab kättesaamatuna tunduvat unistust täita pikaajaline säästmine ja investeerimine, lapsevanemate toetus ning riigipoolne eluasemelaenu käendus.

    „Paljude noorte koduostu unistus takerdub tavapäraselt esmase sissemakse puudumise taha,“ tõdeb Helina Kikas. Kinnisvarahindade kiire tõus on raskesse olukorda seadnud eeskätt noored, kes peavad omafinantseeringu jaoks koguma raha senisest veelgi kauem. Ekspert rõhutab, et raha kogumisel mängib olulist rolli aeg. „Mida varem kogumise ja investeerimisega alustada, seda lihtsam on suuremate summadeni jõuda. Pikema perioodi jooksul hakkab tööle liitintress, mis suurendab kogumise efektiivsust. See aga eeldab järjepidevust ja varajast algust.“

    Foto: Freepik

    Kuigi esmapilgul võib vajaliku rahasumma kogumine tunduda ulmeline, soovitab Kikas esimese sammuna hinnata oma säästuvõimet. Noortel on palju ahvatlusi, kuhu palgaks saadud raha kulutada, kuid kodu ostusoovi puhul on oluline leida viise, kuidas järjepidevalt raha kõrvale panna. Selle jaoks on oluline vähendada mittevajalikke kulusid ning kaaluda erinevaid elukorraldusi, sh ka vanemate juures pikemalt elamist.

    „Vanemate juures elamine muudab säästmise kindlasti lihtsamaks. Näiteks 200-eurose kuusäästuga kulub 15 000-eurose sissemakse kogumiseks natuke rohkem kui kuus aastat. Kui aga säästumäär kahekordistada, väheneb see aeg poole võrra,“ selgitas Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

    Foto: Freepik

    Raha säästmine ja kogumine on noortele vajalik harjumus ka eesseisva kodulaenu teenindamiseks ehk iseenda distsiplineerimiseks. Samas on igati tervitatav, kui esimese kodu ostmisele panevad õla alla ka lapsevanemad. „Näeme pangas järjest rohkem neid noori, kellele on omafinantseeringuks vajaliku summa kasvõi osaliselt kinkinud just tema vanemad, kuid paraku leidub ka neid, kelle jaoks vajaliku summa leidmine ei ole jõukohane.“

    Kui soovitakse last toetada, siis on kõige parem alustada vajaliku summa kogumist juba näiteks lapse sünnist, sest just aeg on kogumise juures suurim liitlane. Kui eesmärk on kaitsta sääste ka inflatsiooni eest, tasub pelgalt kogumise asemel kaaluda nii raha hoiustamist kui ka investeerimist. Investeerimise puhul tasub see enda jaoks võimalikult automaatseks teha, sest nii on lihtsam järjepidevust säilitada.

    Foto: Freepik

    „Oluline on valida endale sobiv strateegia, mis arvestab nii riskitaluvuse kui ka eesmärkidega. Selleks tasub alati nõu pidada panga finantsnõustajaga,“ rõhutas Kikas.

    Kindlasti tasub kaaluda ja uurida EIS-i (endine Kredex) pakutavaid käendusi. Näiteks pakub EIS eluasemelaenu käendust, mis on just suunatud noortele spetsialistidele, kes on äsja õpingud lõpetanud ning alustavad tööd ja iseseisvat elu. EIS-i käendus on kuni 5% laenusummast, mistõttu saab omafinantseeringut vähendada 10%-ni. Kikase sõnul on tegemist tänuväärse võimalusega ja rõhutas, et käenduse kasutamine muid laenutingimusi ei mõjuta.

  • President Alar Karis missioonisõduritele: Eesti on selles konfliktses maailmas valinud vabaduse ja õigluse poole

    President Alar Karis missioonisõduritele: Eesti on selles konfliktses maailmas valinud vabaduse ja õigluse poole

    „Eesti on selles konfliktses maailmas selgelt oma poole valinud – vabaduse ja õigluse poole,“ ütles president Alar Karis Tapal Iraaki rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suunduvatele ESTCOY-22 sõduritele. „Vabadus ja liitlassuhted on lähiajaloos olnud meie suurim võit ning oleme valmis koos liitlastega astuma välja nende väärtuste kaitseks, kus iganes tarvis.“

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Vabadus ja liitlassuhted on lähiajaloos olnud meie suurim võit ning oleme valmis koos liitlastega astuma välja nende väärtuste kaitseks, kus iganes tarvis.[/otw_shortcode_quote]

    Riigipea sõnul tähendab kaitseväelase elukutse ka kutset enese proovile panekuks ja seda ka lahinguolukorras ning osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. President Alar Karis tsiteeris veebel Andrei Levtšenkot, kes on olnud Iraagi missioonil aastatel 2004 ja 2024 ning öelnud tabavalt, et „alles sõjapiirkonnas saab sõdur teada, kuidas ta reageerib. Reageerib siis, kui on päriselt tule all, kus tulistatakse lahingu-, mitte paukpadrunitega.“

    Vabariigi President saatis Tapal teele ESTCOY-22 rahvusvahelise sõjalise operatsiooni Iraagis

    Vabariigi President märkis, et viimase 30 aastaga on ligi 4000 Eesti kaitseväelast käinud enam kui kahekümnel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, mis on andnud meie kaitseväelaste mitmele põlvkonnale enesekindluse tulla toime lahingus. „Sellist enesekindlust ei vaja mitte ainult Eesti kaitseväelane, seda vajab kogu riik,“ ütles president Karis. „Vajame tõestust, et me mitte ainult ei taha, vaid ka oskame oma maad ja rahvast kaitsta.“

    Riigipea sõnul on täpselt sama tähtis ka kindlus, et Eesti saab alati loota liitlastele. „Tänases, aina rahutumaks muutuvas maailmas on liitlassuhted tähtsamad kui kunagi varem,“ kõneles president Karis. „Tõsi, NATO ja Euroopa Liit on endiselt maailma kõige edukamad liidud, NATO ka sõjaliselt kõige võimekam, kuid kõik liitlased peavad pingutama, et nii jääks ka tulevikus. Eesti mõistab seda väga hästi. Me ehitame visalt oma iseseisvat kaitsevõimet ja teeme selleks vajalikke investeeringuid.“

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Tänases, aina rahutumaks muutuvas maailmas on liitlassuhted tähtsamad kui kunagi varem.[/otw_shortcode_quote]

    Riigikaitse kõrgema juhi sõnul on missioon Iraagis tõestus, et Eesti on ja jääb pühendunud liitlaseks. „Aasta tagasi Iraagis käies oli mul uhke tunne kuulda ameeriklastelt ja teistelt liitlastelt, kuidas meie kaitseväelaste asjatundlikkust ja pühendumust tuuakse tihti eeskujuks,“ meenutas president Karis ja avaldas kindlat veendumust, et ka praegu missioonile siirduv lahingmeeskond hoiab Eesti kaitseväe lippu kõrgel.

    Riigipea tänas kaitseväelaste lähedasi toetuse eest. „Tänada teid, et te toetate meie kaitseväevormis mehi ja naisi, olete nende tugev tagala. Ilma teie toetuseta ei oleks meie kaitseväelaste motivatsioon ja lahinguvõimekus nii head nagu need on,“ ütles president Karis.

  • Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste Tööandja“ võitjaks kuulutati tarkvarafirma Helmes

    Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste Tööandja“ võitjaks kuulutati tarkvarafirma Helmes

    Tänavuseks Unistuste Tööandjaks valiti tarkvaraettevõte Helmes, kes oma kategoorias edestas teiste seas Tallinki, Ragn-Sellsi, Stebbyt ja Lidli. Helmese personalijuhi Maris Viirese sõnul soovib ettevõte olla oma töötajatele toetav ja arendav ökosüsteem, mis on inimlikult hooliv ja erialaselt inspireeriv. Helmeses keskendutakse töötajate heaolule ja arengule süsteemselt, mõõtes ja analüüsides tegelikke tulemusi.

    Foto: Merlin Kaljuvee

    Parim partner kasvuks

    Tänapäeva tööturul ei piisa enam vaid heast palgast ja mugavatest töötingimustest, et olla ihaldatud tööandja. Magnetiks on ettevõtted, mille juhid mõistavad, et nende suurim väärtus peitub inimestes. Seetõttu ongi Helmesel tööandjana kaks fookust. Esiteks töötajate vaimne ja füüsiline heaolu. Teiseks on ettevõte loonud põhjalikud töötajate personaalse ja professionaalse arengu programmid. “Läheneme proaktiivselt, tuginedes parimatele teadmistele ja praktikatele. Teame, et juhtimiskvaliteet on hea töökeskkonna loomises väga oluline, seetõttu paneme ka juhtide toetamisele ja arendamisele suurt rõhku, “ kommenteeris Maris Viires.

    [perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Magnetiks on ettevõtted, mille juhid mõistavad, et nende suurim väärtus peitub inimestes.[/perfectpullquote]

    Investeerime pikka mängu 

    Helmese inspiratsiooniks on luua jätkusuutlik homne, mille aluseks on hoolivad ja kestlikud suhted nii töötajate kui klientidega. “Meil on Helmeses väga kõrge töötajate rahulolu ja inimesed töötavad meie juures kordades kauem kui on IT-turu keskmine staaž. Samuti näeme, et töötajate heaolu ja professionaalne areng loob palju lisaväärtust meie klientidele. Helmese kliendid töötavad koos motiveeritud ekspertidega, kes oskavad panustada nii heasse koostöösuhtesse kui ka lahenduse kvaliteeti ja tulemuslikkusesse,” sõnas Viires. Head partnersuhted klientidega annavad omakorda lisavõimalusi töötajatele. “Kuna meil on palju häid kliente ja erinevaid tooteid, mida arendame, saavad töötajad vastavalt oma kasvuvajadustele ettevõttesiseselt tiime vahetada, proovida uusi rolle ning võtta vastu uusi põnevaid väljakutseid,“ lisas Viires

    Foto: Merlin Kaljuvee

    Helmes on stabiilne ja pika ajalooga ettevõte, mis investeerib järjepidevalt nii inimestesse kui ka vajalikesse töövahenditesse ja protsessidesse. Samal ajal iseloomustab ettevõtet ka idufirmalik uuendusmeelsus – pidevalt otsitakse uusi ja tõhusamaid viise töö tegemiseks. Just see oskus kombineerida stabiilsust ja innovaatilisust ongi teinud Helmesest Unistuste Tööandja.

    • Unistuste Tööandjat valitakse Eestis juba aastast 2013.
    • Konkursitööde hindamisel lähtub žürii viiest kriteeriumist: selge ja fokuseeritud tööandja brändi positsioneering; ettevõtte sisemise ja välise kuvandi identsus; töötajate rahulolutase; ettevõtte tegevused tööandja brändi positsioneeringu toetuseks ning plaan nende ellu viimiseks.
    • Konkurssi korraldab OÜ Visionest Institute koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee.
  • Hussar arutas Kovaliga koostööd Ukraina liikumisel Euroopa Liidu suunal

    Hussar arutas Kovaliga koostööd Ukraina liikumisel Euroopa Liidu suunal

    Riigikogu esimehe Lauri Hussari ja Ukraina põllumajandusministri Vitaliy Kovali kohtumisel käsitleti Ukraina toetamist võitluses Venemaa agressiooni vastu ja koostööd liikumisel Euroopa Liidu suunal.

    „Eesti prioriteet on toetada Ukrainat igati Euroopa Liiduga liitumise suunal. Oleme valmis jagama oma parlamentaarset kogemust vajalike reformide läbiviimisel,“ kinnitas Hussar. Ta toonitas, et Ukraina koht on Euroopas.

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Eesti prioriteet on toetada Ukrainat igati Euroopa Liiduga liitumise suunal. Oleme valmis jagama oma parlamentaarset kogemust vajalike reformide läbiviimisel.[/otw_shortcode_quote]

    „Eesti on kindel Ukraina liitlane võitluses Vene agressiooniga, et tagada Ukraina võit ning riigi suveräänsus,“ ütles Hussar. Ta lisas, et äsjasel kuue Venemaaga piirneva riigi spiikrite kohtumisel Tartus peeti samuti vajalikuks jätkata Ukraina igakülgset abistamist.

    Foto: Freepik

    Koval tänas Eestit abi eest võitluses Venemaa agressiooni vastu. „Me hindame seda väga kõrgelt,“ ütles Koval. Ta märkis, et Eesti on Ukrainale tähtis partner seoses ELi lõimumisprotsessiga, kus Eesti enda kogemus liitumisläbirääkimistest on Ukrainale väga väärtuslik.

    Koval andis ülevaate Ukraina põllumajanduse olukorrast ja sellega seotud probleemidest. Tema sõnul allkirjastati Eesti visiidi käigus strateegilise partnerluse tegevuskava koostöö tugevdamiseks Eesti Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi ning Ukraina Põllumajanduspoliitika ja Toiduainete Ministeeriumi vahel „See dokument võimaldab leida uusi arengusuundi ja koostöökohti nii kahepoolselt kui ka ELi tasandil Eesti kogemuse kaudu,“ ütles Koval.

    • Kohtumisel osalesid Ukraina põllumajandusministri asetäitja Oksana Osmatško ja Eesti regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.
  • President Alar Karis inimõiguste aastakonverentsil: peame hoiduma ettekäändelisest lähenemisest julgeolekule

    President Alar Karis inimõiguste aastakonverentsil: peame hoiduma ettekäändelisest lähenemisest julgeolekule

    Vabariigi President Alar Karis ütles Inimõiguste Instituudi aastakonverentsi “Düstoopiline ühiskond” tervituskõnes, et Venemaalt kuuleme sarnaselt Nõukoguse Liidu ajaga ettekäändelist arusaama julgeolekust, eesmärgiga põlistada oma võimu okupeeritud territooriumitel. „Olen aga kindel, et õiglus ja julgeolek ei ole vähemalt pikas perspektiivis lahutatavad,“ ütles president Karis. „Samuti peame tänagi hoiduma ettekäändelisest lähenemisest julgeolekule.“

    „Oht on ka see, kui hakkame looma piiranguid pelgalt selleks, et tunda end kindlalt,“ ütles riigipea. „Või isegi vaid arvates, et nüüd võibolla saame end kindlamalt tunda. Iga piirangu puhul peame küsima, mida sellega ikkagi konkreetselt saavutatakse ning mis kinnitab, et üldse midagi saavutatakse.“

    Foto: Egert Kamenik/ Inimõiguste Instituut

    President Karise sõnul tähendab tänapäeval inimõiguste kaitsmine ehk isegi esijoones hoolikat järelemõtlemist ja vigade vältimist. „Muuseas tähendab see ka avalikku kontrolli võimu üle. Tarka rahvast ei saa olla vabaduseta, ilma targa rahvata aga pole head valitsemist. Mida pingelisem on maailm, seda vähem saame endale lubada rumalust,“ rääkis president Karis.

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Tarka rahvast ei saa olla vabaduseta, ilma targa rahvata aga pole head valitsemist.[/otw_shortcode_quote]

    Riigipea meenutas 1975. aastal sõlmitud Helsingi leppeid, kus lääne- ja idariigid ning Kolmas maailm leppisid kokku julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtetes ning kuhu lisati ka inimõiguste austamise kohustus. „Nimelt jäi pärast pikki vaidlusi peale seisukoht, et inimõiguste tagamiseta pole ka rahvusvahelist julgeolekut,“ märkis president Karis. „Mõelgem sellelegi, millist ohtu nägid tollal eestlased: kardeti, et suurriigid sõlmivad leppe, millega tunnustatakse Nõukogude Liidu õigust okupeeritud aladele, muuhulgas Eestile.“

    Foto: Egert Kamenik/ Inimõiguste Instituut

    President Karis juhtis tähelepanu, et Nõukoguse Liit oli andnud oma allkirja ka inimõiguste alust rajavatele dokumentidele: nii 1948. aastast pärinevale inimõiguste ülddeklaratsioonile kui ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile 1966. aastal, kuid tegelikkuses see ei kajastanud. „Pärast 1975. aastat tekkisid surverühmad, mis nõudsid, et Nõukogude Liit täidaks iseenda võetud kohustusi,“ meenutas president Karis. „Eestiski oli julgeid inimesi, kes protestisid Helsingi lepete rikkumise vastu ning langesid seetõttu repressioonide alla ja ka vangistusse. Võitlus inimõiguste eest oli osa meie vabadusvõitlusest.“

    Vabariigi Presidendi sõnul oleks naiivne arvata, et praegu, kui oleme iseseisvad, seda võitlust enam pidada ei tule. „Eesti on demokraatlik riik, mis võtab oma kohustusi tõsiselt. Kuid alati ei piisa heast tahtest. On vaja inimesi nagu teie, kes jälgivad ja hoiatavad,“ pöördus ta konverentsil osalejate poole.

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Eesti on demokraatlik riik, mis võtab oma kohustusi tõsiselt. Kuid alati ei piisa heast tahtest. On vaja inimesi nagu teie, kes jälgivad ja hoiatavad.[/otw_shortcode_quote]

    President Karis küsis tänavuse konverentsi teemast rääkides, mis on düstoopilisem – „kas see, kui riik ütleb ausalt, et inimõigused temale ei kehti või kui luuakse mulje, et kehtivad küll, aga tegelikkuses nendele õigustele tugineda ei saa? Viimasel juhul on lugu võib-olla hullemgi, sest inimõiguste rikkumine on siis varjatum.“

    Riigipea sõnul ei ole inimõiguste ja julgeoleku probleem kadunud. „Sageli mõistetakse seda nii, et ühel pool kaaludel on inimõigused, teisel pool julgeolek. Ning kui rahvusvaheline olukord läheb pingelisemaks, peame tegema julgeoleku nimel järeleandmisi – siis tuleb õigusi ja vabadusi rohkem piirata,“ rääkis riigipea. „Siiski söandaksin ma väita, et tänagi kehtib see vana tõde: inimõiguste austamiseta pole ka julgeolekut. Kui me sunnime inimõigused taganema, siis tegelikult taganeb ka julgeolek.“

  • Videomängud kui karjääriinspiratsioon IT, tehnoloogia ja inseneriteadustes

    Videomängud kui karjääriinspiratsioon IT, tehnoloogia ja inseneriteadustes

    Videomängud on aastate jooksul muutunud üha suuremal määral enamaks kui lihtsalt meelelahutus ning pole enam ammu “mõttetu ajaraiskamine” nagu paljud vanemad arvavad. Videomängude globaalne turu maht ületas 2023. aastal 172 miljardi euro piiri, samal ajal kui filmi- ja muusikaturu maht kokku ulatus vaevalt 110 miljardini. Videomängud on selgelt üks maailma kiiremini kasvavaid meelelahutustööstusi, mis on samal ajal inspireerinud paljusid noori karjääri tegema just IT, tehnoloogia ja inseneriteadustes.

    “Vanemates generatsioonides on siiani paljudel arvamus, et videomängud on midagi labast, mille ei tohiks liialt palju tegeleda. Samas on videomängutööstus võrreldus muusika- ja filmitööstusega oluliselt suurem ning mängude loomine ise nõuab samuti märksa rohkem reaalainete oskusi. Seega võiks mängude mängimine olla eelkõige ikkagi positiivne. Nagu ka fakt, et just see tekitab noortes huvi mängutööstuse vastu,“ märkis Balcia Eesti tegevjuht Dace Azace.

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Samas on videomängutööstus võrreldus muusika- ja filmitööstusega oluliselt suurem ning mängude loomine ise nõuab samuti märksa rohkem reaalainete oskusi.[/otw_shortcode_quote]

    Videomängude arendamisel kasutatakse palju inseneriteaduste põhimõtteid, nagu füüsika simulatsioone ja matemaatilisi mudelite loomist. Mängude tegemisel tuleb arvestada ka mängumehaanika, dünaamika ja visuaalsete efektidega, mis on kõik olulised inseneriteaduste valdkonnas. Sellised kogemused võivad noortele olla vägagi väärtuslikud, kui nad soovivad karjääri teha inseneriteadustes.

    Foto: Freepik

    Videomängude arendus on keerukas protsess, mis hõlmab programmeerimist, graafikat, helikujundust, mängudisaini ja paljut muud. See nõuab tugevat tehnoloogilist tausta ning on inspireerinud paljusid noori arendama enda oskusi just IT valdkonnas. Ka Eestit võib sellel alal pidada eesrindlikuks, kuna meilt on tulnud päris mitmeid edukaid mängutootjaid ja ka mänge.

    Samuti on võimalik siinsamas Eestis õppida mängutööstusega seotud erialasid ning neid on ka järjest juurde tulemas. Näiteks on olemas rakendusinformaatika eriala, mil hõlmab tarkvaraarenduse ja -disaini, sealhulgas videomängude loomist, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas on mitmed erialad seotud mängude loomisega, Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor on olemas arvutimängude disaini ja arenduse eriala ning ka gümnaasiumite IT-õppes on võimalik saada teadmisi mänguarendusest.

    Mängud sisenevad ja mõjutavad ka ühe rohkem teisi elu- ja tegevusvaldkondi. Näiteks kindlustusfirma Balcia lõi hiljuti populaarses mängus Fortnite oma kaardi, mis on üks näiteid sellest, kuidas videomängud sisenevad meie igapäeva ning saavad olla ka uuenduslikuks viisiks äri ja tehnoloogia ühendamisel. „See projekt näitab, kuidas videomängud ei ole ainult meelelahutus, vaid nad võivad olla ka äri ja turunduse vahend, mida ilmselt hakkame tulevikus nägema üha rohkem,“ lausus Azace. „Kuna noorte elu leiab üha rohkem aset virtuaalruumis, siis on täiesti laual võimalus, et kaalume tulevikus võimalust pakkuda kindlustusteenuseid ka virtuaalses keskkonnas, näiteks virtuaalsete varade kindlustamist mängudes.“

     

  • Õpilaste ettevõtlikus kasvab majanduslanguse kiuste

    Õpilaste ettevõtlikus kasvab majanduslanguse kiuste

    Õpilasfirmad purustavad rekordeid: esmakordselt on Eestis registreeritud õpilasfirmade arv ületanud 600 piiri ja sel nädalavahetusel toimuval õpilasfirmade laadal osaleb tuhandeid noori 385 ettevõttest, mis on samuti kõigi aastate rekord.

    „Õpilasfirmade arvu kiire kasv näitab, et vaatamata keerulisele majandusolukorrale, on noorte huvi ettevõtluse vastu tõusuteel ning üha enam noori soovib oma ideed päriselt teoks teha ja ettevõtlusmaailmas kätt proovida,“ sõnas Junior Achievement Eesti tegevjuht Kersti Loor. „Tegu on generatsiooniga, millele heidetakse ette vähest pühendumust, kuid meie kogemus kinnitab vastupidist, sest ettevõtlus nõuab rohkem kirglikkust ja enda aja panustamist kui palgatöö.“

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Õpilasfirmade arvu kiire kasv näitab, et vaatamata keerulisele majandusolukorrale, on noorte huvi ettevõtluse vastu tõusuteel ning üha enam noori soovib oma ideed päriselt teoks teha ja ettevõtlusmaailmas kätt proovida.[/otw_shortcode_quote]

    Senine registreeritud õpilasfirmade rekord on pärit aastast 2022, mil õpilasfirmade arv ulatus 510ni, tänavu on näha suurt kasvu, sest esmakordselt ületas registreeritud õpilasfirmade arv 600 piiri. Sel nädalavahetusel, 8. ja 9. veebruaril paneb 385 õpilasfirmat end proovile aegade suurimal õpilasfirmade laadal, mis toimub Kristiine ja Rocca al Mare keskustes. Lisaks Eesti noortele võõrustab laat seekord ka välisriikide noori ettevõtjaid Soomest, Lätist, Suurbritanniast, Küproselt ja Ukrainast.

    Foto: Freepik

    Laadakülastajatel on võimalik endale soetada seltskonna- ja õppemänge, riideesemeid, vaimse tervise parandamiseks mõeldud tooteid ning palju muud põnevat. Ühtlasi leiab pakutavate toodete ja teenuste hulgast näiteks jäätmevabad tordiküünlad, kriisivalmiduspaki, kokkuvolditava joogipudeli ja riietelt kortse eemaldava sprei.

    Mõlema laadapäeva lõpus tunnustatakse kaubanduskeskustes silmapaistvamaid õpilasfirmasid. Muuhulgas pälvivad auhinna laada suurim käive, silmapaistvaim müügiboks, parim müügistrateegia ning kõige jätkusuutlikum ettevõte.

    [perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Muuhulgas pälvivad auhinna laada suurim käive, silmapaistvaim müügiboks, parim müügistrateegia ning kõige jätkusuutlikum ettevõte.[/perfectpullquote]

    „Tõotab tulla senisest mitmekesisem ja valikuterohkem laat, kus igal laadakülastajal on võimalus oma pilguga noorte loomingule hinnang anda, meelepäraseid tooteid ja teenuseid soetada ning anda panus Eesti noorte ettevõtlushariduse edendamisesse,“ märkis Loor.

    • Õpilasfirmade laat toimub 8. ja 9. veebruaril kell 12.00-17.00 Kristiine ja Rocca al Mare keskustes. Laadal osalevate õpilasfirmadega saab tutvuda siin.
  • Populaarne toidupäästmise pood laieneb ja avas esimese kaupluse Ida-Virumaal

    Populaarne toidupäästmise pood laieneb ja avas esimese kaupluse Ida-Virumaal

    Noorte ettevõtjate poolt asutatud Eesti esimene „parim enne“ ja sellele lähenevate kaupade pood Sumena päästis mullu 1,2 miljonit toiduainet ning avas esimese kaupluse Ida-Virumaal Kohtla-Järvel.

    Sumena asutaja Oliver Sebastian Lambi sõnul on üldine hindade kallinemine tõstnud nii ostjate nõudluse kui tarnijate huvi mitmekordseks. „Realiseerimisega pole mingit probleemi – kõik ostetakse ära ning pole ainsatki meile jõudnud toodet pidanud ära viskama. Eelmine aasta sündis „parim enne“ kaupade müügirekord – päästsime ca 1, 2 miljonit toodet, mis on pea kaks korda rohkem kui aasta varem,” ütls Lamp.

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Realiseerimisega pole mingit probleemi – kõik ostetakse ära ning pole ainsatki meile jõudnud toodet pidanud ära viskama. Eelmine aasta sündis „parim enne“ kaupade müügirekord – päästsime ca 1, 2 miljonit toodet, mis on pea kaks korda rohkem kui aasta varem.[/otw_shortcode_quote]

    „Inimeste nõudlus on väga suur – avasime mullu lisaks veebipoele füüsilised esindused Tallinnas ja Tartus. Tegime sügisel küsitluse, kus inimesed meid kõige rohkem näha tahaks ja esimesena pakuti Ida-Virumaad. Tänavu on plaanis veel „parim enne“ poode avada – otsime praegu sobivaid asukohtasid üle Eesti,“ rääkis Lamp.

    Foto: Freepik

    „Siiani oli toidupäästmise peamine kitsaskoht tarnijad, kes tihti viskavad teadmatusest või laiskusest enne hea kauba ära kui annavad selle müüki. Paistab, et nüüd on majanduslangus päriselt pitsitama hakanud. Järjest enam saadakse aru, et „parim enne“ ja sellele läheneva tähtajaga toit on täiesti kasutuskõlblik ja hävitamise asemel on võimalik see edasi müüa ning seeläbi tavahindasid madalamana hoida,“ rääkis Lamp ja lisas, et praegu on eriti oodatud Ida-Virumaa maaletoojad ja kaupmehed oma riiulile jäänud kaubaga, et see jõuaks võimalikult lühikese ringiga ja seeläbi väiksema keskkonnamõjuga tarbijateni.

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Siiani oli toidupäästmise peamine kitsaskoht tarnijad, kes tihti viskavad teadmatusest või laiskusest enne hea kauba ära kui annavad selle müüki.[/otw_shortcode_quote]

    • Sumena Kohtla-Järve esindus asub Vironia keskuses, kus tuleb valikusse 300 toodet maiustustest ja kuivainetest sügavkülmutatud kauba ja jookideni.
    • Sumena käivitasid kaks rohelise mõtteviisiga noort ettevõtjat Joosep Kaljula ja Oliver Sebastian Lamp.
  • Ekspert selgitab: kas kodulaenuga on võimalik maad osta?

    Ekspert selgitab: kas kodulaenuga on võimalik maad osta?

    Oma kodu rajamine on paljude inimeste jaoks eluunistus, kuid enne esimesi ehitustöid tuleb majale leida sobiv maatükk. See võib olla aga keeruline ülesanne ning raha puudumine aeglustab alustamist veelgi. Selleks, et muuta kodu rajamise protsess sujuvamaks, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas, kuidas ja millistel tingimustel saab maatüki ostmiseks taotleda laenu.

    Kikase sõnul on kodu rajamise protsess iga inimese jaoks erinev ning sõltub suuresti olemasolevatest ressurssidest. Paljud pöörduvad panga poole siis, kui maatükk on olemas ning laenu on tarvis maja ehitamiseks, kuid kel selliseid võimalusi pole, saab laenu taotleda nii maalapi ostmiseks kui ka hiljem hoone ehituseks. Enamasti pakub pank maatüki soetamiseks kahte erinevat lahendust.

    Üks võimalus on taotleda kodulaenu korraga nii maalapi ostmiseks kui ka kodu ehitamiseks. Siinkohal rõhutab ekspert, et sellisel juhul sõltub omafinantseering suuresti väljavalitud krundi hinnast. „Kui krundi hind on kõrge ja moodustab näiteks poole tulevase maja väärtusest, võib olla vajalik suurem omafinantseering või lisatagatis.“

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kui krundi hind on kõrge ja moodustab näiteks poole tulevase maja väärtusest, võib olla vajalik suurem omafinantseering või lisatagatis.[/otw_shortcode_quote]

    Veel on oluline teada, et kui kodulaenu taotletakse maatüki ostmiseks ja sellele maja ehitamiseks, siis ehitamisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. „Kui plaanitakse osta maatükk ja jätta see mitmeks aastaks ootele, siis kodulaen selle rahastamiseks ei sobi. Seetõttu tuleb protsess hoolikalt läbi mõelda ja pangale kindel ehitusplaan esitada. Ehituseks on laenu võimalik väljastada mitmes osas ning väljamaksete tegemiseks seatakse kindel periood. See paneb paika ka ajaraami, mil projekt peab valmima.“

    Foto: Shutterstock

    Ehkki maalapi soetamine kodulaenu abil on igati tavapärane praktika, tuleb Kikase sõnul arvestada veel teatud tingimustega. Üks olulisemaid tingimusi on maa kasutamise otstarve, sest kodulaenuga saab soetada vaid elamumaad. Selleks, et tulevikus välistada võimalikke probleeme, on lisaks tähtis, et krundile oleks tagatud ligipääs avalikult teelt või eraomandis oleva tee puhul oleks seatud servituut. Liitumised vee, kanalisatsiooni ja elektriga ei ole kohustuslikud, kuid nende olemasolu kiirendab kodu valmimise kulgu.

    [perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Liitumised vee, kanalisatsiooni ja elektriga ei ole kohustuslikud, kuid nende olemasolu kiirendab kodu valmimise kulgu.[/perfectpullquote]

    Kindlasti tuleks Helina Kikase sõnul enne ostu tähelepanu pöörata krundi võimalikele varjatud puudustele, mis võivad hiljem põhjustada täiendavaid kulutusi. „On juhtumeid, kus krunt osutub ehitamiseks ebasobivaks – näiteks on pinnas liiga niiske, vajab kuivendamist või on dokumentatsioon puudulik. Kinnisvaraportaalides olevad fotod võivad olla eksitavad ning seetõttu on väga oluline käia krunti ise kohapeal vaatamas ning analüüsida selle sobivust nii tehnilisest kui ka rahalisest vaatepunktist,“ rõhutas ta.

    Foto: Freepik

    Enne maatüki ostmist ja ehituslaenu taotlemist on oluline hinnata, kas planeeritav projekt vastab realistlikule eelarvele ja võimalustele. Kui ise ei ole ehitusega igapäevasel seotud, siis kindlasti tasub usaldada eksperte ja professionaalseid ehitajaid. Kikas soovitab alati arvestada vähemalt 10%-se puhvriga, mida ootamatud lisakulud kaasa võivad tuua. „Kodu rajamine on suur elumuutus, mis nõuab täpset planeerimist ja läbimõeldud otsuseid. Kui kõik sammud on läbi kaalutud ja riskid maandatud, saab oma unistuste maja rajamise protsessi palju sujuvamalt läbi viia.“

    [otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kodu rajamine on suur elumuutus, mis nõuab täpset planeerimist ja läbimõeldud otsuseid. Kui kõik sammud on läbi kaalutud ja riskid maandatud, saab oma unistuste maja rajamise protsessi palju sujuvamalt läbi viia.[/otw_shortcode_quote]

    Luminori laenude kompetentsikeskuse juht tõi välja, et teine võimalus maad soetada on ideelaenu abil. Siinkohal tuleb aga arvestada, et ideelaenule on tarvis lisatagatist, näiteks korterit või muud kinnisvara ning laenuperiood on lühem kui kodulaenul. „Ideelaen sobib hästi neile, kes vajavad esialgset rahalist tuge maatüki soetamiseks, kuid plaanivad majaehitust edasi lükata või rahastada seda muude vahenditega,“ sõnas Kikas.