President Alar Karis kohtus Pariisis tehisintellekti tippkohtumise veerel India peaministri Narendra Modiga, kellega arutas võimalusi Eesti ja India koostöö tihendamiseks digivaldkonnas ning rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks.
Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
„Eesti ja India kahepoolsed suhted on viimastel aastatel hoogustunud,“ ütles president Karis. „Meil on juba hea koostöö e-valitsemise, küberturvalisuse ja digiriigi teenuste vallas, kuid ma näen võimalusi seda veelgi tihendada ja loodan, et Eesti IKT-sektor suudab kohaldada ja pakkuda India partneritele sobivaid lahendusi.“
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]President Karis märkis, et 2023. aastal andis Eesti e-Riigi Akadeemia oma panuse India rahvusliku IKT-strateegia uuendamisse, mis on hea alus edasiseks koostööks.[/perfectpullquote]
Lisaks kahepoolsete suhete arengule keskenduti kohtumisel ka rahvusvahelisele julgeolekule, sealhulgas Venemaa täiemahulisele sõjale Ukrainas, mille algusest möödub peagi kolm aastat. Eesti riigipea rõhutas India olulist rolli rahvusvahelisel areenil ning toonitas rahvusvahelise õiguse järgimise olulisust.
Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
Kohtumisel käsitleti ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest kinnipidamist ning arutati ohtusid, mida kujutab endast Põhja-Korea sõdurite saatmine Ukrainasse, mis president Karise sõnul seob India ja Vaikse ookeani piirkonna Euroopa julgeolekuga.
“Savvusanna sõsarad” pälvis üleeile õhtul Prantsuse Filmikriitikute Liidult parima välismaise debüütfilmi auhinna. Pariisis Cinémathèque Française’s toimunud pidulikul tseremoonial võtsid auhinna vastu režissöör Anna Hints, produtsendid Marianne Ostrat ja Juliette Cazanave ning monteerija Tushar Prakash.
Prantsuse Filmikriitikute Liitu kuulub 350 liiget – mõjukad filmikriitikud ja ajakirjanikud, kes jagasid auhindu parimatele filmidele ja teleteostele 76. korda. Rahvusvahelise debüütfilmi auhind lisandus 2014. aastal.
Anna Hints auhinnaga Foto: Lea Rener
Režissöör Anna Hints on filmi jätkuva edu üle tänulik: “Saada Pariisis Prantsusmaa kriitikute auhind parima välismaise debüütfilmi eest on uskumatu au ja tunnustus kõigile, kes on “Savvusanna sõsaratesse” panustanud ja sellesse filmi uskunud. Prantsusmaa on filmi sünnimaa, siinne publik armastab kino kõigis selle vormides ning on seetõttu ka kogenud vaataja ja filmide mõtestaja. Jääda oma filmiga siinsetele kriitikutele silma on tunnustus kogu me tiimile ja Eesti filmile.”
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Saada Pariisis Prantsusmaa kriitikute auhind parima välismaise debüütfilmi eest on uskumatu au ja tunnustus kõigile, kes on “Savvusanna sõsaratesse” panustanud ja sellesse filmi uskunud.[/otw_shortcode_quote]
“Savvusanna sõsarad” esilinastus Prantsusmaal eelmise aasta märtsis, jõudis 126 kinno, püsis ekraanidel kaks kuud ning kogus 7800 vaatajat. Film on võitnud peaauhinna kahel prantsuse filmifestivalil – FIPADOC 2024 ja Le Grand Bivouac 2024. “Savvusanna sõsarad” oli ka eelmisel nädalal toimunud Pariisi Balti filmipäevade CinéBaltique’i lõpufilm.
Vasakult: Tushar Prakash, Juliette Cazanave, Anna Hints ja Marianne Ostrat Foto: Lea Rener
Produtsent Marianne Ostrati sõnul on Eesti filmi rahvusvaheliselt üha enam märkama hakatud: “Viibisime Pariisis, et esitleda oma filme esmakordselt toimunud CinéBaltique’il – Balti filmipäevadel Pariisis. Balti ja Eesti film on lõpuks ometi rahvusvahelisel areenil silma paistma hakanud ning suur rõõm oli kogeda seda ka Pariisis – linastustele jagus publikut ning festivali saatis mõnus elevus. Sedavõrd olulise auhinna pälvimine oli suurepärane lõpp ajaloolisele nädalavahetusele!”
“Savvusanna sõsarate” Prantsuse kaasprodutsent Juliette Cazanave avab filmi auhinnavõidu tähendust: “Prix de la Critique on üks prestiižsemaid filmiauhindu Prantsusmaal – spetsialistide tunnustus filmi kvaliteedile ja Anna Hintsi erakordsele tööle. See on krooniks kaheksa aastat tagasi alanud teekonnale, mis sai alguse Lõuna-Eestis asuvast väikesest suitsusaunast ja on aidanud kogu maailma mõistma sõnade ja solidaarsuse jõudu”.
Kaader filmist “Savusanna sõsarad”
Taustainfo:
„Savvusanna sõsarad“ on kaasaegne ja intiimne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku („savvusannakombõ“), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
“Savvusanna sõsarad” jõudis esimese Eesti filmina Sundance’i filmifestivali maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi, kus Anna Hints võitis parima režissööri preemia. Film pälvis 2023. aastal parima dokumentaalfilmina Euroopa Filmiauhinna ja on tänaseks võitnud ühtekokku üle 40 auhinna. Film linastus edukalt kinodes üle kogu Euroopa ning on levis ka USAs, Kanadas ja Austraalias. “Savvusanna sõsarate” leviõigused on müüdud rohkem kui 33 territooriumile.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]“Savvusanna sõsarad” jõudis esimese Eesti filmina Sundance’i filmifestivali maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammi, kus Anna Hints võitis parima režissööri preemia.[/perfectpullquote]
Filmi režissöör ja stsenarist on Anna Hints. Produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti), kaasprodutsendid on Juliette Cazanave (Kepler22 Productions, Prantsusmaa), Hlín Jóhannesdóttir (Ursus Parvus Island) ja Eero Talvistu † (Eesti). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Heli salvestasid Tanel Kadalipp ja Patrick McGinley. Helirežissöör on Huldar Freyr Arnarson (Island) ning heliloojad Edvard Egilsson (Island) ja ansambel EETER (Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Ann Reimann).
Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Centre national du cinéma et de l’image animée, SACEM, Sundance Institute Documentary Fund, Islandi Filmikeskus, Tartu Filmifond ja SVT. Projekti arendati Ice & Fire Docs dokfilmide arendusprogrammis ning esitleti IDFA Forumil ja Nordisk Forumil. Filmi kinolevi Euroopas toetas Loov Euroopa.
Algab Taimse Teisipäeva eestvedamisel juba kuuendat korda konkurss “Aasta parim taimne toode”.
Võistlustulle minnakse seekord neljas erinevas kategoorias:
Parim taimne lihatoode
Parim taimne piimatoode
Parim taimne avastus
Parim taimne restorani- või kohvikuroog
Foto: Freepik
“Aasta parima taimse toote” konkurss on elav tõestus, et taimne toit ei ole pelgalt tervislik valik, vaid tihti ka oivaline maitseelamus. Kõik konkursil osalevad tooted ja restoranide road on võistlustulle esitatud tarbijate poolt, mis annab inimestele hea võimaluse tunnustada oma lemmikuid ning suunata rohkem tähelepanu aina laienevale taimsete toodete sortimendile Eesti turul. Võitjad selgitab välja veebipõhine rahvahääletus. Hääletus kestab tänasest 28. Veebruarini. Hääletada saab siin.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kõik konkursil osalevad tooted ja restoranide road on võistlustulle esitatud tarbijate poolt, mis annab inimestele hea võimaluse tunnustada oma lemmikuid ning suunata rohkem tähelepanu aina laienevale taimsete toodete sortimendile Eesti turul.[/otw_shortcode_quote]
“Taimsete toodete turg kasvab täna kiiremini kui kunagi varem. Meil on suur rõõm näha, kuidas Eesti tarbijad sealjuures hindavad nii innovatsiooni kui ka kvaliteeti. See konkurss on suurepärane võimalus kõigil esile tõsta just neid tooteid ja söögikohti, mis meile viimase aasta jooksul taimse toidu maastikul enim mõju on avaldanud,” kommenteerib algatust Taimse Teisipäeva kampaaniajuht Kristel Külmallik.
Täna tuleb Eesti Maaülikooli kokku üle 130 insenerivaldkonna esindaja erinevatest organisatsioonidest, et arutleda inseneride rolli üle riigi kaitsevõime kujundamisel.
“Inseneride panus kaitsevõime tugevdamisse on võtmetähtsusega, kuna iga kaitsevõime alus on inseneride loodud tehnoloogia. Eesti Maaülikooli inseneride päev toob kokku oma ala tippspetsialistid, et arutleda, kuidas innovatsioon ja teadus koostöös saavad tugevdada Eesti kaitsevõimet,” sõnas Eesti Maaülikooli inseneriakadeemia projektijuht, metsanduse ja inseneeria instituudi õppedirektor ning AIRE juhtkomitee liige Margus Arak.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Inseneride panus kaitsevõime tugevdamisse on võtmetähtsusega, kuna iga kaitsevõime alus on inseneride loodud tehnoloogia.[/otw_shortcode_quote]
Inseneride päeva raames räägib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe tehisaru ja robootika võimalustest Eesti kaitsetööstuses ning 2024. aastal presidendi noore inseneri preemia pälvinud militaardroonide arendaja Margus Sammelsaar low-tech inseneeriast kaitsetööstuses Ukraina näitel. Protolabi mehaanikainsener Pearu Orusalu keskendub oma ettekandes detailide valmistamise automaatsele kvaliteedikontrollile.
Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli teadlased tutvustavad autonoomset teisaldatavat energiatootmisjaama ning uurivad, kuidas mulla omadused mõjutavad sõidukite maastikuläbitavust lahinguvälja automatiseerimise kontekstis. Ühtlasi tutvustatakse tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE tegevusi ning erinevaid tudengiprojekte. AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes neile võimalusi teha koostööd teadlastega, et muuta oma tööprotsesse tehisintellekti ja robootikat kasutusele võttes efektiivsemaks
Vestlusringis arutletakse inseneride nappuse üle kaitsetööstuses, militaar- ja tsiviilinseneride rollide erinevuste ja sarnasuste üle ning räägitakse tehisaru integreerimise võimalustest inseneriõppesse. Vestlusringis osalevad Kalev Koidumäe (Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit), Margus Sammelsaar (Atalanta Systems), Pearu Orusalu (Protolab) ning Jüri Olt, Marten Madissoo ja Risto Ilves Eesti Maaülikoolist.
Eesti käsitööjookide maailmas sündis märgiline saavutus: OUK Hiiumaa Akvavit pälvis prestiižsel Falstaffi konkursil erakordsed 95 punkti. Ükski Eesti jook pole varem Falstaffi hindamisel nii kõrget punktisummat saavutanud. Konkursi reeglite järgi algab just 95 punktist kategooria absolutely world class.
“Akvavit on põhjamaade klassika, kuid Hiiumaal oleme andnud sellele oma iseloomu – puhas, vürtsikas ja kohaliku ajalooga põimunud. Meie jaoks on suur au, et rahvusvaheline žürii on seda märganud ja nii kõrgelt hinnanud,” ütles OUK Distillery kaasasutaja Henri Arras.
Falstaffi žürii kirjeldas OUK Hiiumaa Akvaviti järgmiste sõnadega: “Õrn õlgkollane toon, heinane aroom. Rohkem õhku saades avaldub ka põhjapanev köömne nüanss. Maitses haarav vürtsikus, millele järgneb kreemine keskmaitse ja suisa plahvatuslik köömnelõpp.”
OUK Hiiumaa Akvavit osales esmakordselt võistlusele lisatud uues kategoorias Nordic Spirits Trophy, mis tõstab esile põhjamaade traditsioonilisi destillaate. Konkurents oli tihe, kuid Hiiumaa väiketootja suutis žüriile muljet avaldada ja teha Eesti joogikultuuri ajalugu.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Konkurents oli tihe, kuid Hiiumaa väiketootja suutis žüriile muljet avaldada ja teha Eesti joogikultuuri ajalugu.[/perfectpullquote]
OUK Distillery on Hiiumaal Kärdlas tegutsev käsitööjookide vabrik, mille tooted ammutavad inspiratsiooni 455 miljoni aasta vanusest meteoriidipärimusest.
Alles 2023. aasta detsembris alustanud OUK Distillery akvavit ja džinn saavutasid hiljuti kategooriavõidud ka Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni korraldatud Eesti Parim Jook konkursil.
Festivali avab vaba sissepääsuga kontsert “Noored talendid” Rootsi-Mihkli kirikus täna, kell 15. Eestimaa pealinna saabuvad külalisesinejaid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, Lätist ja Itaaliast, kus koostööpartneriks on Paolo Grassi fond. Heateoalgatuse “Tõsta pilk ja ava süda” raames kogume vahendeid meistriklasside korraldamiseks Ukraina muusikaõpilastele. Festivalil antakse üle perekond Kelami eripreemia MUBA Talent 2024 ning noorteprogrammi raames toimuvad koolikontserdid Tallinna õppeasutustes. Festival on pärjatud Euroopa Festivalide Liidu (EFFE) kvaliteedimärgisega 2024-2025, korraldab Muusikute fond PLMF ning kunstiline juht on Pille Lill.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Heateoalgatuse “Tõsta pilk ja ava süda” raames kogume vahendeid meistriklasside korraldamiseks Ukraina muusikaõpilastele.[/perfectpullquote]
Festivali vaba sissepääsuga avakontserdil “Noored talendid” Rootsi-Mihkli kirikus täna kell 15 rõõmustatakse linnaelanikke ja külalisi EMTA IV Kammerduode konkursi võitjate Annabel Soode (sopran) ja Rose Thomasega (klaver, FR), Annetekoda 2024 II koha ja PLMF eripreemia laureaadi Rasmus Rosenbergiga Ülenurme Muusikakoolist ning PLMF Virumaa Noor Muusik 2024 Grand Prix võitja Tigran Karapetyaniga Sillamäe Muusikakoolist. Ettekandele tulevad Bach, Chopin, Saariaho, Rahmaninov, Cuellar jt.
Annabel Soode
“Avakontserdi noored talendid on kõik erakordsed anded, kes usutavasti on meie tulevikulavade tähed,” ütleb PLMF looja ja festivali kunstiline juht Pille Lill. “Järgmise kahe nädala jooksul ootavad kontserdikülastajaid ees kaheksa kõrgel tasemel kontserti, kõik on oodatud!”.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Avakontserdi noored talendid on kõik erakordsed anded, kes usutavasti on meie tulevikulavade tähed.[/otw_shortcode_quote]
Esmakordselt toimub festivali kontsert ajaloolises Jaan Poska majas homme kell 18 “Jaan Rääts ja tema kaasaegsed”. Õhtut juhib maestro Räätsa tütar Eliisa Rääts ning Eesti väljapaistva õppejõu ja helilooja loomingut esitab pianist Johan Randvere.
Johan Randvere
Tallinna Raekojas neljapäeval kell 18 kontserdil “Vahemere atmosfäär” esineb Hispaania sopran Rocio Faus, kavas Debussy, Fauré, Poulenc jt, 14.02 kl 18 saab kuulata Itaalia T.O.S.C.A 2024 konkursi ja PLMF eripreemia võitjat Antonia Cuomot ning Hispaania tenorit Pepe Hannani, kavas Puccini, Mascagni, Cilea ja Giordano looming ning 15.02 kl 18 kontserdil “Igavikuline harmoonia” esineb Läti tšellist Irina Vylegzhanina, kavas Bach, Schubert ja Brahms. Kontsertidel on pianistiks Liubov Gromoglasova Itaaliast.
Festival jätkub järgmisel nädalal Tallinna Raekojas 20.02 kl 18 kontserdiga “Spiegel Im Spiegel”, kus astuvad üles Tšehhi viiuldaja Kristina Fialová koos pianisti Ralf Taaliga esitades Schuberti, Brahmsi, Pärdi jt teoseid ning 26.02 kl 18 “Muusika tuules” musitseerivad Saksamaalt pärit viiuldaja Michael Vaiman, tšellist Peeter Paemurru ja pianist Dina Joffe, kõlab Rahmaninovi, Brahmsi ja Aarne looming.
Festivali lõpetab 27. veebruaril kl 18 EMTA kontserdi- ja teatrimajas Eesti tipppianist Irina Zahharenkova, esitusele tulevad Beethoven, Debussy ja Rahmaninov. Kontserdil kuulutatakse välja kolmandat korda perekond Kelami “MUBA Talent 2024” preemia.
Alates 2006. aastast on festival pööranud tähelepanu abivajajatele meie ühiskonnas ja PLMF on selleks loonud heateoalgatuse “TÕSTA PILK JA AVA SÜDA”. Alanud aastal projekti raames MUUSIKAGA UKRAINA HEAKS kogutakse teist aastat järjest vahendeid meistriklasside korraldamiseks Ukraina muusikaõpilastele.
PLMF eraldab selleks 20% festivali piletitulust ning kutsume häid inimesi ja organisatsioone ostma nii festivali pileteid kui ka annetama:
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore teadlase, noore IT-teadlase ning noore keskkonnateadlase preemiale. Kandidaate saab esitada kuni 3. märtsini.
President Alar Karise sõnul on noore teadlase preemia olemasolu tänuavaldus ja julgustus kõigile noortele, kes on valinud teadlase tee ning eeskujuks neile, kes seda kaaluvad. „Preemia senised laureaadid on väärikal moel edasi viinud Eesti teadust ja ühiskonda ja aidanud seada paika just meie ajale vajalikud teaduse mõõdupuud,“ ütles president.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Preemia senised laureaadid on väärikal moel edasi viinud Eesti teadust ja ühiskonda ja aidanud seada paika just meie ajale vajalikud teaduse mõõdupuud.[/otw_shortcode_quote]
Kõik preemiad on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Ühe preemia suurus on 7000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ.
Foto: Freepik
Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud ning tööandjad. Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus koos eluloo ja kontaktandmetega, teadustöö ja selle olulisuse kirjeldus, asjassepuutuvate publikatsioonide loetelu ning kuni kaks soovituskirja juhendajalt, kolleegilt või erialaorganisatsioonilt.
Eelmise aastal pälvis presidendi noore teadlase preemia Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikoolis kõnesünteesiga tegelev Liisa Rätsep ja noore keskkonnateadlase preemia Reimo Lutter Eesti Maaülikoolist.
Kõik vajalikud dokumendid tuleb saata hiljemalt 3. märtsiks 2025 digitaalselt allkirjastatuna Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule e-posti aadressil vpinfo@vpk.ee.
Eesti päritolu müügijuhtimise tarkvara arendav Pipedrive jätkab koostööd Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi asutatud rahakogumisplatvormiga UNITED24, annetades 227 000 eurot projektile, mille eesmärk on soetada 112 elektrigeneraatorit Ukraina koolidele. Algatuse tulemusel saavad ligikaudu 30 000 last sõjast tingitud elektrikatkestuse ajal õppida soojades ja valgustatud klassiruumides.
“Pipedrive on alates täiemahulise sõja algusest Ukrainat erineval viisil toetanud. Kui sõja algusaastal vabastasime kõik oma Ukraina kasutajad teenustasudest, siis eelmisest aastast otsustasime sealsetelt klientidelt teenitud kasumi suunata tagasi Ukrainasse ning abistada kohalikke inimesi, et nad saaksid sõja ajal elada võimalikult normaalset elu,” sõnas Agur Jõgi, Pipedrive’i tehnoloogiajuht.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kui sõja algusaastal vabastasime kõik oma Ukraina kasutajad teenustasudest, siis eelmisest aastast otsustasime sealsetelt klientidelt teenitud kasumi suunata tagasi Ukrainasse ning abistada kohalikke inimesi, et nad saaksid sõja ajal elada võimalikult normaalset elu.[/otw_shortcode_quote]
Pipedrive jätkab teenuse pakkumist 50% allahindlusega kõigile Ukraina vabaühendustele. Koostöös UNITED24-ga keskendub Pipedrive peamiselt Ukrainas haridusprojektide toetamisele. Aasta tagasi annetas Pipedrive 241 000 eurot Venemaa raketitabamusest hävinenud Dnipropetrovski oblastis asuva Velykokostromska kooli rekonstrueerimiseks, kus õppis 250 õpilast ja lasteaialast ning tegutses ka piirkonna kultuurikeskusena.
Foto: Freepik
Alates täiemahulise sõja algusest on Pipedrive pakkunud oma töötajatele piiramatult aega vabatahtlikuks tööks Ukraina ja muude algatuste toetamiseks. Pipedrive’i töötajad toetavad aktiivselt ettevõtte kaasasutaja Ragnar Sassi loodud NAFO 69. nuuskimisbrigaadi nii rahaliste annetustega kui ka Ukraina armeele Eestist viidavates autokonvoides juhtidena. Organisatsiooni eestvedamisel on Ukraina erinevatesse paikadesse tänaseks toimetatud ligi 600 sõidukit ja droone ja tehnikat.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Organisatsiooni eestvedamisel on Ukraina erinevatesse paikadesse tänaseks toimetatud ligi 600 sõidukit ja droone ja tehnikat.[/perfectpullquote]
UNITED24 on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi algatatud heategevusplatvorm, mis on vähem kui kolme aastaga kogunud ligi miljard dollarit annetusi 110 riigist. Kogutud vahendid suunatakse Ukrainas humanitaar- ja meditsiinialgatustesse, riigi ülesehitamisse ning kaitsetegevusse. Kogutud vahenditest läheb 100% Ukraina Riigipanga ametlikele kontodele ning vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks auditeerb kõiki platvormiga seotud organisatsioone Deloitte.
Eesti Olümpiakomitee premeerib Tallinnas iluuisutamise Euroopa meistriks tulnud Niina Petrõkinat 15 000 euroga ja tema treener Svetlana Varnavskajat 7500 euroga.
Petrõkina tegi eelmisel reedel Eesti iluuisutamise ajalugu, kui võitis Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel naiste üksiksõidus kuldmedali. Isiklikku rekordit enam kui 13 punktiga parandanud Petrõkina püstitas 208,18 punktiga Eesti rekordi.
Niina Petrõkina oma tiimiga Eesti Olümpiakomiteed külastamas
Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid kiitis Petrõkinat kompromissitu võitluse eest. “Tänan sind kogu Eesti spordirahva nimel mitte ainult kuldmedali, vaid kogu oma siiruse ja südamlikkuse eest, millega koduse Tondiraba jäähalli täitsid. Hoiame sulle MMiks kõvasti pöialt!” ütles Kaljulaid.
Vastavalt EOK täitevkomitee kinnitatud korrale teenib Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali võitnud sportlane 15 000 euro suuruse preemia.
Medalivõitjate treeneri preemia on pool sportlasele makstavast summast.
Eesti Olümpiakomitee lähetab 9.-16. veebruaril Gruusias Bakurianis toimuvale Euroopa noorte olümpiafestivalile 22-liikmelise koondise kuuel alal: freestyle-suusatamine, iluuisutamine, laskesuusatamine, lumelauasport, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine.
Eesti Olümpiakomitee noortespordi projektide juhi Merle Kaljuranna sõnul esindavad Eestit noored sportlased, kes kuuluvad oma ala paremikku. Koondises on ka eelmisel aastal Gangwonis noorte olümpiamängudel kogemusi saanud lumelaudur Laura Anga, mäesuusatajad Markus Mesila ja Hanna Gret Teder, murdmaasuusatajad Gerda Kivil, Herta Rajas, Daniel Varikov ning laskesuusataja Laureen Simberg.
„Euroopa noorte olümpiafestivali eripära on see, et see toimub iga kahe aasta tagant väga kindlale vanusele. Näiteks sel aastal on koondises sportlased sünniaastatega 2006-2009. See annab ainulaadse võimaluse saada suure multispordivõistluse kogemuse, mida tolles vanuses on üsna keeruline mujalt leida. Meie koondis on esindatud kaheksast võimalikust spordialast kuuel, mis omakorda näitab, et alade kandepind on lai,“ ütles Kaljurand.
Osa olümpiafestivali koondisest Tallinna Lennujaamas. Foto: Brit Maria Tael / Team Estonia
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Olümpiafestivali avatseremoonia toimub Eesti aja järgi pühapäeval kell 17. Otseülekannet on võimalik vaadata siit.[/perfectpullquote]
Eesti koondisesse kuuluvad:
Freestyle-suusatamine: Simona Revjagin, Harri Tammemägi
Iluuisutamine: Vladislav Churakov, Elina Goidina
Laskesuusatamine: Rosibel Marii Kaldvee, Mirtel Kaljumäe, Laureen Simberg, Kristen Raian Baumann, Dominik Lopuhhin, Robin Puusaar
Lumelauasport: Laura Anga, Maarja Liis Rahumeel, Gregor Parts
Murdmaasuusatamine: Gerda Kivil, Herta Rajas, Susan Sarapuu, Oskar Lehto, Igor Snitsarenko, Daniel Varikov
Mäesuusatamine: Markus Mesila, Mikk Mesila, Hanna Gret Teder
Kokku võtab olümpiafestivalist osa 1450 sportlast ja ametnikku 45 riigist. Kuna Venemaa on Ukraina-vastase agressiooniga rikkunud olümpiarahu, ei ole kutsutud võistlusele Venemaa ja Valgevene sportlased.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt kümme medalit. Eesti medaliarve avas 1993. aastal Aostas Kristina Šmigun kui ta tõi hõbe-ja pronksmedali. Tema õde Katrin teenis hõbemedali 1995. aastal Andorra la Vella olümpiafestivalil. Lisaks murdmaasuusatamisele on kolm medalit võitnud Eesti iluuisutajad – 2022. aastal Vuokattis võitis Arlet Levandi meeste üksiksõidus kuldmedali, 2019. aastal sai Mihhail Selevko Sarajevos kaela hõbemedali ning 2009. aastal Sileesias Viktor Romanenkov kuldmedali.
Kaks medalit on Eestile võitnud laskesuusatajad – 2013. aastal Brasovis sai Tuuli Tomingas individuaaldistansil pronksmedali, neli aastat hiljem Erzurumis võitis Kristo Siimer sprindis hõbemedali. 2023. aastal täiendasid eestlaste medalikukrut freestyle-suusatajad Stefan Sorokin (pargisõidu hõbe) ja Henry Sildaru (Big Air pronks).
