President Alar Karis kohtus Pariisis tehisintellekti tippkohtumise veerel India peaministri Narendra Modiga, kellega arutas võimalusi Eesti ja India koostöö tihendamiseks digivaldkonnas ning rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks.
Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
„Eesti ja India kahepoolsed suhted on viimastel aastatel hoogustunud,“ ütles president Karis. „Meil on juba hea koostöö e-valitsemise, küberturvalisuse ja digiriigi teenuste vallas, kuid ma näen võimalusi seda veelgi tihendada ja loodan, et Eesti IKT-sektor suudab kohaldada ja pakkuda India partneritele sobivaid lahendusi.“
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]President Karis märkis, et 2023. aastal andis Eesti e-Riigi Akadeemia oma panuse India rahvusliku IKT-strateegia uuendamisse, mis on hea alus edasiseks koostööks.[/perfectpullquote]
Lisaks kahepoolsete suhete arengule keskenduti kohtumisel ka rahvusvahelisele julgeolekule, sealhulgas Venemaa täiemahulisele sõjale Ukrainas, mille algusest möödub peagi kolm aastat. Eesti riigipea rõhutas India olulist rolli rahvusvahelisel areenil ning toonitas rahvusvahelise õiguse järgimise olulisust.
Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
Kohtumisel käsitleti ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest kinnipidamist ning arutati ohtusid, mida kujutab endast Põhja-Korea sõdurite saatmine Ukrainasse, mis president Karise sõnul seob India ja Vaikse ookeani piirkonna Euroopa julgeolekuga.
Algab Taimse Teisipäeva eestvedamisel juba kuuendat korda konkurss “Aasta parim taimne toode”.
Võistlustulle minnakse seekord neljas erinevas kategoorias:
Parim taimne lihatoode
Parim taimne piimatoode
Parim taimne avastus
Parim taimne restorani- või kohvikuroog
Foto: Freepik
“Aasta parima taimse toote” konkurss on elav tõestus, et taimne toit ei ole pelgalt tervislik valik, vaid tihti ka oivaline maitseelamus. Kõik konkursil osalevad tooted ja restoranide road on võistlustulle esitatud tarbijate poolt, mis annab inimestele hea võimaluse tunnustada oma lemmikuid ning suunata rohkem tähelepanu aina laienevale taimsete toodete sortimendile Eesti turul. Võitjad selgitab välja veebipõhine rahvahääletus. Hääletus kestab tänasest 28. Veebruarini. Hääletada saab siin.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kõik konkursil osalevad tooted ja restoranide road on võistlustulle esitatud tarbijate poolt, mis annab inimestele hea võimaluse tunnustada oma lemmikuid ning suunata rohkem tähelepanu aina laienevale taimsete toodete sortimendile Eesti turul.[/otw_shortcode_quote]
“Taimsete toodete turg kasvab täna kiiremini kui kunagi varem. Meil on suur rõõm näha, kuidas Eesti tarbijad sealjuures hindavad nii innovatsiooni kui ka kvaliteeti. See konkurss on suurepärane võimalus kõigil esile tõsta just neid tooteid ja söögikohti, mis meile viimase aasta jooksul taimse toidu maastikul enim mõju on avaldanud,” kommenteerib algatust Taimse Teisipäeva kampaaniajuht Kristel Külmallik.
Täna tuleb Eesti Maaülikooli kokku üle 130 insenerivaldkonna esindaja erinevatest organisatsioonidest, et arutleda inseneride rolli üle riigi kaitsevõime kujundamisel.
“Inseneride panus kaitsevõime tugevdamisse on võtmetähtsusega, kuna iga kaitsevõime alus on inseneride loodud tehnoloogia. Eesti Maaülikooli inseneride päev toob kokku oma ala tippspetsialistid, et arutleda, kuidas innovatsioon ja teadus koostöös saavad tugevdada Eesti kaitsevõimet,” sõnas Eesti Maaülikooli inseneriakadeemia projektijuht, metsanduse ja inseneeria instituudi õppedirektor ning AIRE juhtkomitee liige Margus Arak.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Inseneride panus kaitsevõime tugevdamisse on võtmetähtsusega, kuna iga kaitsevõime alus on inseneride loodud tehnoloogia.[/otw_shortcode_quote]
Inseneride päeva raames räägib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe tehisaru ja robootika võimalustest Eesti kaitsetööstuses ning 2024. aastal presidendi noore inseneri preemia pälvinud militaardroonide arendaja Margus Sammelsaar low-tech inseneeriast kaitsetööstuses Ukraina näitel. Protolabi mehaanikainsener Pearu Orusalu keskendub oma ettekandes detailide valmistamise automaatsele kvaliteedikontrollile.
Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli teadlased tutvustavad autonoomset teisaldatavat energiatootmisjaama ning uurivad, kuidas mulla omadused mõjutavad sõidukite maastikuläbitavust lahinguvälja automatiseerimise kontekstis. Ühtlasi tutvustatakse tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE tegevusi ning erinevaid tudengiprojekte. AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes neile võimalusi teha koostööd teadlastega, et muuta oma tööprotsesse tehisintellekti ja robootikat kasutusele võttes efektiivsemaks
Vestlusringis arutletakse inseneride nappuse üle kaitsetööstuses, militaar- ja tsiviilinseneride rollide erinevuste ja sarnasuste üle ning räägitakse tehisaru integreerimise võimalustest inseneriõppesse. Vestlusringis osalevad Kalev Koidumäe (Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit), Margus Sammelsaar (Atalanta Systems), Pearu Orusalu (Protolab) ning Jüri Olt, Marten Madissoo ja Risto Ilves Eesti Maaülikoolist.
Festivali avab vaba sissepääsuga kontsert “Noored talendid” Rootsi-Mihkli kirikus täna, kell 15. Eestimaa pealinna saabuvad külalisesinejaid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, Lätist ja Itaaliast, kus koostööpartneriks on Paolo Grassi fond. Heateoalgatuse “Tõsta pilk ja ava süda” raames kogume vahendeid meistriklasside korraldamiseks Ukraina muusikaõpilastele. Festivalil antakse üle perekond Kelami eripreemia MUBA Talent 2024 ning noorteprogrammi raames toimuvad koolikontserdid Tallinna õppeasutustes. Festival on pärjatud Euroopa Festivalide Liidu (EFFE) kvaliteedimärgisega 2024-2025, korraldab Muusikute fond PLMF ning kunstiline juht on Pille Lill.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Heateoalgatuse “Tõsta pilk ja ava süda” raames kogume vahendeid meistriklasside korraldamiseks Ukraina muusikaõpilastele.[/perfectpullquote]
Festivali vaba sissepääsuga avakontserdil “Noored talendid” Rootsi-Mihkli kirikus täna kell 15 rõõmustatakse linnaelanikke ja külalisi EMTA IV Kammerduode konkursi võitjate Annabel Soode (sopran) ja Rose Thomasega (klaver, FR), Annetekoda 2024 II koha ja PLMF eripreemia laureaadi Rasmus Rosenbergiga Ülenurme Muusikakoolist ning PLMF Virumaa Noor Muusik 2024 Grand Prix võitja Tigran Karapetyaniga Sillamäe Muusikakoolist. Ettekandele tulevad Bach, Chopin, Saariaho, Rahmaninov, Cuellar jt.
Annabel Soode
“Avakontserdi noored talendid on kõik erakordsed anded, kes usutavasti on meie tulevikulavade tähed,” ütleb PLMF looja ja festivali kunstiline juht Pille Lill. “Järgmise kahe nädala jooksul ootavad kontserdikülastajaid ees kaheksa kõrgel tasemel kontserti, kõik on oodatud!”.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Avakontserdi noored talendid on kõik erakordsed anded, kes usutavasti on meie tulevikulavade tähed.[/otw_shortcode_quote]
Esmakordselt toimub festivali kontsert ajaloolises Jaan Poska majas homme kell 18 “Jaan Rääts ja tema kaasaegsed”. Õhtut juhib maestro Räätsa tütar Eliisa Rääts ning Eesti väljapaistva õppejõu ja helilooja loomingut esitab pianist Johan Randvere.
Johan Randvere
Tallinna Raekojas neljapäeval kell 18 kontserdil “Vahemere atmosfäär” esineb Hispaania sopran Rocio Faus, kavas Debussy, Fauré, Poulenc jt, 14.02 kl 18 saab kuulata Itaalia T.O.S.C.A 2024 konkursi ja PLMF eripreemia võitjat Antonia Cuomot ning Hispaania tenorit Pepe Hannani, kavas Puccini, Mascagni, Cilea ja Giordano looming ning 15.02 kl 18 kontserdil “Igavikuline harmoonia” esineb Läti tšellist Irina Vylegzhanina, kavas Bach, Schubert ja Brahms. Kontsertidel on pianistiks Liubov Gromoglasova Itaaliast.
Festival jätkub järgmisel nädalal Tallinna Raekojas 20.02 kl 18 kontserdiga “Spiegel Im Spiegel”, kus astuvad üles Tšehhi viiuldaja Kristina Fialová koos pianisti Ralf Taaliga esitades Schuberti, Brahmsi, Pärdi jt teoseid ning 26.02 kl 18 “Muusika tuules” musitseerivad Saksamaalt pärit viiuldaja Michael Vaiman, tšellist Peeter Paemurru ja pianist Dina Joffe, kõlab Rahmaninovi, Brahmsi ja Aarne looming.
Festivali lõpetab 27. veebruaril kl 18 EMTA kontserdi- ja teatrimajas Eesti tipppianist Irina Zahharenkova, esitusele tulevad Beethoven, Debussy ja Rahmaninov. Kontserdil kuulutatakse välja kolmandat korda perekond Kelami “MUBA Talent 2024” preemia.
Alates 2006. aastast on festival pööranud tähelepanu abivajajatele meie ühiskonnas ja PLMF on selleks loonud heateoalgatuse “TÕSTA PILK JA AVA SÜDA”. Alanud aastal projekti raames MUUSIKAGA UKRAINA HEAKS kogutakse teist aastat järjest vahendeid meistriklasside korraldamiseks Ukraina muusikaõpilastele.
PLMF eraldab selleks 20% festivali piletitulust ning kutsume häid inimesi ja organisatsioone ostma nii festivali pileteid kui ka annetama:
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore teadlase, noore IT-teadlase ning noore keskkonnateadlase preemiale. Kandidaate saab esitada kuni 3. märtsini.
President Alar Karise sõnul on noore teadlase preemia olemasolu tänuavaldus ja julgustus kõigile noortele, kes on valinud teadlase tee ning eeskujuks neile, kes seda kaaluvad. „Preemia senised laureaadid on väärikal moel edasi viinud Eesti teadust ja ühiskonda ja aidanud seada paika just meie ajale vajalikud teaduse mõõdupuud,“ ütles president.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Preemia senised laureaadid on väärikal moel edasi viinud Eesti teadust ja ühiskonda ja aidanud seada paika just meie ajale vajalikud teaduse mõõdupuud.[/otw_shortcode_quote]
Kõik preemiad on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Ühe preemia suurus on 7000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ.
Foto: Freepik
Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud ning tööandjad. Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus koos eluloo ja kontaktandmetega, teadustöö ja selle olulisuse kirjeldus, asjassepuutuvate publikatsioonide loetelu ning kuni kaks soovituskirja juhendajalt, kolleegilt või erialaorganisatsioonilt.
Eelmise aastal pälvis presidendi noore teadlase preemia Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikoolis kõnesünteesiga tegelev Liisa Rätsep ja noore keskkonnateadlase preemia Reimo Lutter Eesti Maaülikoolist.
Kõik vajalikud dokumendid tuleb saata hiljemalt 3. märtsiks 2025 digitaalselt allkirjastatuna Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule e-posti aadressil vpinfo@vpk.ee.
Lähisuhtevägivald on endiselt üks tõsisemaid probleeme Eesti kodudes – politsei saab iga päev kuni 30 suhtevägivallajuhtumi teadet. Paraku esineb palju neidki juhtumeid, millest teada ei anta, kuna neid peetakse pere siseasjaks. IKEA käivitas uue teavituskampaania, mille eesmärk on meelde tuletada, et lähisuhtevägivallale pole vabandust ning sellele vastu astumiseks läheb tarvis meie kõigi panust.
IKEA visioon on luua parem kodune igapäevaelu paljudele inimestele, kuid kahjuks pole kodu kõigi jaoks turvaline koht. „On karm tegelikkus, et kodus, mis peaks olema kõige turvalisem paik üldse, kogevad paljud hirmu, valu ja eluohtlikke olukordi. Lähisuhtevägivallal pole ei sotsiaalseid, majanduslikke ega hariduslikke piire, see võib aset leida kõikjal ja võtta paljusid eri vorme. Seetõttu peaksime kõik teadma, mida lähisuhtevägivald endast kujutab, kuidas seda ära tunda ja kuidas ohvrit – olgu selleks sugulane, sõber, naaber või mistahes abivajaja – vajadusel turvaliselt aidata või toetada ilma teda või ka iseennast ohtu seadmata. Lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi, millega tuleks üksi silmitsi seista. Sellele vastu astumine eeldab meie kõigi panust ja me peame sellega võitlema üheskoos: riigi, erasektori, kogukonna ja üksikisiku tasandil,“ ütles IKEA Baltikumi juht Inga Filipova ettevõtte pikaajalise algatuse „Märka vägivalda“ uue teavituskampaania käivitamisel.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Peaksime kõik teadma, mida lähisuhtevägivald endast kujutab, kuidas seda ära tunda ja kuidas ohvrit – olgu selleks sugulane, sõber, naaber või mistahes abivajaja – vajadusel turvaliselt aidata või toetada ilma teda või ka iseennast ohtu seadmata.[/otw_shortcode_quote]
Lähisuhtevägivald ei mõjuta ainult ohvrit, vaid ka teda ümbritsevaid inimesi. See tekitab doominoefekti, mis puudutab terveid peresid, nõrgestab kogukondi ja kahjustab tervet ühiskonda. Tänavuse „Märka vägivalda“ kampaaniaga soovib IKEA tõsta teadlikkust ja julgustada kõrvalseisjaid silmi lahti hoidma, vägivalda märkama ja positiivsetele muutustele kaasa aitama.
Foto: Freepik
„Teades, et iga kolmas naine Eestis on kogenud elu jooksul lähisuhtes vägivalda, ei saa me endale lubada selle teema kõrvaleheitmist või vaiba alla pühkimist. Kuna lähisuhtevägivald mõjutab meid ühiskonnana tervikuna, siis peame märkamisel ja reageerimisel võtma ühise vastutuse. Lähisuhtevägivalla ohver on väga raskes seisus ning temalt nõuab abi poole pöördumine väga suurt pingutust, sealhulgas hirmudest ja häbitundest üle saamist. Seetõttu on kõrvalseisjate tähelepanu ja hoolimine lähisuhtevägivalla ennetamisel võtmetähtsusega – ohvrid ei pruugi olla suutelised esimest sammu ise astuma,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti vägivallaohvrite teenuste talituse juhataja Andrea Kink.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Lähisuhtevägivalla ohver on väga raskes seisus ning temalt nõuab abi poole pöördumine väga suurt pingutust, sealhulgas hirmudest ja häbitundest üle saamist.[/otw_shortcode_quote]
Ta rõhutas, et teadlikkust lähisuhtevägivallast ja abi saamise võimalustest tuleb järjepidevalt suurendada, kuna nii jõuavad vägivalda kogenud vajaliku abini. „Keegi ei tohiks vägivalda märgates kõrvale vaadata. Vastupidi, normaalsuseks peaks saama see, et reageerime alati, kui märkame vägivalda. Kui olukord on ohtlik, tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbril 112. Kui on vaja nõu küsida, saab helistada ohvriabi numbril 116 006,“ selgitas Kink.
Teavituskampaania loovkontseptsiooni aluseks ja probleemile tähelepanu juhtimiseks kasutatakse levinud fraase, mis pisendavad lähisuhtevägivalla tähtsust. Kampaania informatiivne osa keskendub lähisuhtevägivalla liikide ja abi saamise võimaluste tutvustamisele. Teadlikkuse tõstmiseks ja muutustele inspireerimiseks kaasatakse ka lähisuhtevägivalla eksperte.
Foto: Freepik
„Kampaanias kasutatud kõlavad vabandused nagu „Nad ju alati tülitsevad“ või „See pole mingi vägivald – ta ju ei löö teda“ toovad esile ühiskonnas ringlevate levinud fraaside tegeliku ohu. Sellised repliigid mitte ainult ei takista abi saabumist, vaid ka pisendavad lähisuhtevägivalla tegelikku koledust, pannes selle näima nii väikese ja tähtsusetuna, et probleemist endast kiputakse mööda vaatama. Seetõttu on kampaanias kesksel kohal mõte, et lähisuhtevägivallale pole vabandust – see on meeldetuletus meile kõigile, et oleksime tähelepanelikumad,“ lisas Inga Filipova.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist usub, et lähisuhtevägivalla probleemi alahindamine tuleneb sageli ebapiisavatest teadmistest. „Kulunud repliigid lipsavad üle huulte, sest inimestel pole piisavalt teadmisi vägivallamärkide äratundmiseks. Eriti puudutab see vägivalda, mis füüsiliselt silma ei hakka ning võib avalduda majanduslike piirangute või vaimse allasurumise ja kontrollina. Kuigi lähisuhtevägivalla teema on ebamugav ning me pigem ei tahaks sellele mõelda, on aeg hakata teadmisi ja infot ammutama. Lähisuhtevägivald ei ole Eestist kuhugi kadunud ja me peame sellele ühiselt vastu astuma,“ ütles Andrea Kink.
Kampaanias, mis algab terves Baltikumis veebruari alguses ja kestab märtsi alguseni, kasutatakse väli- ja digimeediat, kogemuslugusid kirjeldavaid artikleid, ekspertarvamusi ning IKEA oma kanaleid.
Foto: Freepik
Kampaania on osa IKEA pikaajalisest algatusest „Märka vägivalda“, mis toetab ettevõtte visiooni luua paremat igapäevaelu paljudele inimestele, sealhulgas suurendada koduse elu turvalisust. IKEA panustab kolme suunda: teadlikkuse tõstmine, naiste tugikeskuste värskenduskuurid ning ettevõtte töötajate kaasamine ja toetamine, sealhulgas teavitustegevused ja psühholoogi konsultatsioonid IKEA töötajatele ja töötajatest vabatahtlikele, kes osalevad naiste tugikeskuste ümberkujundamises.
Kõigis kolmes Balti riigis toetatakse naiste tugikeskuseid, parandades vägivallaohvrite ajutisi elutingimusi. Alates algatuse sünnist 2020. aastal on Baltikumis renoveeritud 6 tugikeskust. Tänu algatusele on kokku renoveeritud rohkem kui 1300 ruutmeetrit elamispinda. Värskenduskuurid jätkuvad ka 2025. aastal.
Tuge ja abi saad siit:
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
President Alar Karis viibib täna ja homme Pariisis, kus ta osaleb Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kutsel kõrgetasemelisel tehisintellekti teemalisel kohtumisel.
Arutelude keskmes on tehisintellekti areng, selle kasutusvõimalused ning laiem mõju maailmas. Tippkohtumise avavad Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. President Karis osaleb riigipeade ja valitsusjuhtide ametlikul õhtusöögil, kus käsitletakse tehisintellekti kasutuselevõtu võimalusi ja mõjusid nii ühiskonnale kui ka majandusele.
Foto: Aron Urb/Vabariigi Presidendi Kantselei
„Maailmas tuntakse Eestit digiriigina, see on avanud meile erinevaid uksi, kuid tehisintellekti osas saaksime teha rohkem. Stardipositsioon ja eeldused järgmiseks hüppeks on meil head – oleme avatud meelega tark rahvas ja meil on üks parimaid haridussüsteeme maailmas. Kuulame, mida teised riigid on valmis jagama ja räägime oma kogemusest,“ märkis president Karis.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Maailmas tuntakse Eestit digiriigina, see on avanud meile erinevaid uksi, kuid tehisintellekti osas saaksime teha rohkem.[/otw_shortcode_quote]
Eesti riigipea osaleb täna ümarlauaarutelul, kus käsitletakse autoriõigusega seotud küsimusi tehisintellekti arendamisel. Vestlust juhib ajakirjanik Elsa Keslassy, osalejate hulgas on ka Columbia Ülikooli professor ja autoriõiguse asjatundja Jane Ginsburg, filmirežissöör Nabil Ayouch ja Leedu keeletehnoloogiaettevõtte Tilde esindaja.
Lisaks on riigipeal Pariisis kavas mitmed kahepoolseid kohtumised, sealhulgas arutelu Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri Doreen Bogdan-Martiniga ning kohtumine India peaministri Narendra Modiga.
Tippkohtumisel osalevad mitmed riigipead ja valitsusjuhid, lisaks Eesti presidendile veel Tšehhi, Läti ja Slovakkia presidendid ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Valitsusjuhtidest võtavad osa teiste seas Saksamaa, Rootsi, Soome, Kreeka, Horvaatia, Sloveenia, Madalmaade, Malta, Belgia, Iirimaa ja teiste Euroopa riikide peaministrid või valitsusliikmed.
Valitsus otsustas, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Doris Kareva, Peeter Simm ja Tõnu Kaljuste ning spordi elutööpreemia Eldur Annus ja Heino Puuste. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes.
„Kõik kultuuri elutööpreemia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele tekstile. Doris Kareva on seda teinud ülimalt tundliku sõnaseadja ja teistes keeltes luuletavate poeetide teoste tõlkijana, Tõnu Kaljuste on pikaaegse kooriloomingu vahendamisega viinud eesti keele kõla üleilmselt kontsertlavadele ning Peeter Simm on rahva hinge pugenud filmides palju tuginenud eesti kirjanike tekstidele,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kõik kultuuri elutööpreemia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele tekstile.[/otw_shortcode_quote]
„Spordi elutööpreemiate puhul on hea meel, et tunnustame spordimeditsiini hindamatu panuse andnud doktor Eldar Annust, kes on oma tööga aidanud põlvkondade viisi eesti spordi- ja balletitippe. Samuti täname suurt kergejõustiklast ja mitmeid meie edukaid odaviskajaid juhendanud Heino Puustet. Kõigi preemia pälvinute nimel on kindlasti mitme elutöö jagu saavutusi, soovin neile palju õnne,“ lisas minister.
Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutööpreemia laureaat, luuletaja ja tõlkija Doris Kareva kirjutas end eesti luule klassikasse teiste suurte luuletajate kõrvale juba 1980. aastatel. Lisaks kirjutamisele on Kareva palju ka luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke. Esitaja sõnul on tema luule andnud mitmele põlvkonnale lootust ja lohutust – tegemist on luuletajaga, keda loetakse väljaspool kitsast luuletundjate ringi ning kelle fraase, ridu ja tervikluuletusi teatakse peast. Kareva esitas elutööpreemiale Eesti Kirjanike Liit.
Foto: Freepik
Elutööpreemia laureaat, filmirežissöör Peeter Simm on filme lavastanud ligi 50 aastat. Tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat, kultuuri suurkujusid on ta jäädvustanud nii mängu- kui ka dokumentaalfilmides. Simmi südamlik ja inspireeriv huumor on kõige eredamalt väljendunud just väikeste linnade ja maakohtade eluolu kujutamisel. Simmi esitasid elutööpreemiale Eesti Kinoliit, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Filmitööstuse Klaster, Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Filmi Instituut ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut.
Foto: Pixabay
Elutööpreemia laureaat, dirigent Tõnu Kaljuste on kogunud rahvusvahelist tuntust oma kõrgetasemelise muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Kaljuste on professionaalse kammerkoori traditsiooni alusepanija Eestis ning on aastakümnete jooksul andnud suure panuse Eesti muusika tutvustamisesse nii kodus kui ka maailmas. Kaljuste esitasid elutööpreemiale Eesti Kooriühing, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Filharmoonia, Von Krahli Teater, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Foto: Freepik
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad:
Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre balleti „Valgus maailma lõpust“ eest;
Edith Karlson väljapaistva loomingulise tegevuse ning Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse „Hora lupi“ eest;
Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali restaureerimise ning sisearhitektuurse lahenduse eest Eestimaa rüütelkonna hoone renoveerimisel Eesti esindushooneks;
Kristina Tamm (Lilli Luuk) romaani „Ööema“ eest;
Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning festivalide Tallinn Colors, Dreamscape, Blow-Up, Close-up ja Paavli.Club kaaskorraldamise eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Spordi elutööpreemiaid antakse välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot.
Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Esitajate sõnul on tegemist kolleegide seas austatud ja teeneka arsti, meeldejääva õpetaja ning suure eeskujuga noorematele põlvkondadele. Annuse esitas elutööpreemiale Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, ettepanekut toetasid Spordimeditsiini SA, Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts ning Eesti Kergejõustikuliit.
Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade. Tegu on tunnustatud treeneriga, kelle käe all on treeninud näiteks Andrus Värnik, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Donald-Aik Sild. Puuste esitas elutööpreemiale Eesti Kergejõustikuliit.
Foto: Freepik
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse.
Preemia pälvivad:
Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MMi pronksmedali, EMi kuldmedali, juunioride EMi kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane;
Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MMil segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli;
Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener;
Holger Peel eduka treeneritöö eest;
Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EMil kuldmedali, sise-MMil pronksmedali ning oli aasta meesportlane;
Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele. Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 107. aastapäeva eel, 19. veebruaril kell 15 Eesti esindushoones koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
„Eesti on selles konfliktses maailmas selgelt oma poole valinud – vabaduse ja õigluse poole,“ ütles president Alar Karis Tapal Iraaki rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suunduvatele ESTCOY-22 sõduritele. „Vabadus ja liitlassuhted on lähiajaloos olnud meie suurim võit ning oleme valmis koos liitlastega astuma välja nende väärtuste kaitseks, kus iganes tarvis.“
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Vabadus ja liitlassuhted on lähiajaloos olnud meie suurim võit ning oleme valmis koos liitlastega astuma välja nende väärtuste kaitseks, kus iganes tarvis.[/otw_shortcode_quote]
Riigipea sõnul tähendab kaitseväelase elukutse ka kutset enese proovile panekuks ja seda ka lahinguolukorras ning osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. President Alar Karis tsiteeris veebel Andrei Levtšenkot, kes on olnud Iraagi missioonil aastatel 2004 ja 2024 ning öelnud tabavalt, et „alles sõjapiirkonnas saab sõdur teada, kuidas ta reageerib. Reageerib siis, kui on päriselt tule all, kus tulistatakse lahingu-, mitte paukpadrunitega.“
Vabariigi President saatis Tapal teele ESTCOY-22 rahvusvahelise sõjalise operatsiooni Iraagis
Vabariigi President märkis, et viimase 30 aastaga on ligi 4000 Eesti kaitseväelast käinud enam kui kahekümnel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, mis on andnud meie kaitseväelaste mitmele põlvkonnale enesekindluse tulla toime lahingus. „Sellist enesekindlust ei vaja mitte ainult Eesti kaitseväelane, seda vajab kogu riik,“ ütles president Karis. „Vajame tõestust, et me mitte ainult ei taha, vaid ka oskame oma maad ja rahvast kaitsta.“
Riigipea sõnul on täpselt sama tähtis ka kindlus, et Eesti saab alati loota liitlastele. „Tänases, aina rahutumaks muutuvas maailmas on liitlassuhted tähtsamad kui kunagi varem,“ kõneles president Karis. „Tõsi, NATO ja Euroopa Liit on endiselt maailma kõige edukamad liidud, NATO ka sõjaliselt kõige võimekam, kuid kõik liitlased peavad pingutama, et nii jääks ka tulevikus. Eesti mõistab seda väga hästi. Me ehitame visalt oma iseseisvat kaitsevõimet ja teeme selleks vajalikke investeeringuid.“
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Tänases, aina rahutumaks muutuvas maailmas on liitlassuhted tähtsamad kui kunagi varem.[/otw_shortcode_quote]
Riigikaitse kõrgema juhi sõnul on missioon Iraagis tõestus, et Eesti on ja jääb pühendunud liitlaseks. „Aasta tagasi Iraagis käies oli mul uhke tunne kuulda ameeriklastelt ja teistelt liitlastelt, kuidas meie kaitseväelaste asjatundlikkust ja pühendumust tuuakse tihti eeskujuks,“ meenutas president Karis ja avaldas kindlat veendumust, et ka praegu missioonile siirduv lahingmeeskond hoiab Eesti kaitseväe lippu kõrgel.
Riigipea tänas kaitseväelaste lähedasi toetuse eest. „Tänada teid, et te toetate meie kaitseväevormis mehi ja naisi, olete nende tugev tagala. Ilma teie toetuseta ei oleks meie kaitseväelaste motivatsioon ja lahinguvõimekus nii head nagu need on,“ ütles president Karis.
Vabariigi President Alar Karis ütles Inimõiguste Instituudi aastakonverentsi “Düstoopiline ühiskond” tervituskõnes, et Venemaalt kuuleme sarnaselt Nõukoguse Liidu ajaga ettekäändelist arusaama julgeolekust, eesmärgiga põlistada oma võimu okupeeritud territooriumitel. „Olen aga kindel, et õiglus ja julgeolek ei ole vähemalt pikas perspektiivis lahutatavad,“ ütles president Karis. „Samuti peame tänagi hoiduma ettekäändelisest lähenemisest julgeolekule.“
„Oht on ka see, kui hakkame looma piiranguid pelgalt selleks, et tunda end kindlalt,“ ütles riigipea. „Või isegi vaid arvates, et nüüd võibolla saame end kindlamalt tunda. Iga piirangu puhul peame küsima, mida sellega ikkagi konkreetselt saavutatakse ning mis kinnitab, et üldse midagi saavutatakse.“
Foto: Egert Kamenik/ Inimõiguste Instituut
President Karise sõnul tähendab tänapäeval inimõiguste kaitsmine ehk isegi esijoones hoolikat järelemõtlemist ja vigade vältimist. „Muuseas tähendab see ka avalikku kontrolli võimu üle. Tarka rahvast ei saa olla vabaduseta, ilma targa rahvata aga pole head valitsemist. Mida pingelisem on maailm, seda vähem saame endale lubada rumalust,“ rääkis president Karis.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Tarka rahvast ei saa olla vabaduseta, ilma targa rahvata aga pole head valitsemist.[/otw_shortcode_quote]
Riigipea meenutas 1975. aastal sõlmitud Helsingi leppeid, kus lääne- ja idariigid ning Kolmas maailm leppisid kokku julgeoleku ja rahvusvahelise läbikäimise põhimõtetes ning kuhu lisati ka inimõiguste austamise kohustus. „Nimelt jäi pärast pikki vaidlusi peale seisukoht, et inimõiguste tagamiseta pole ka rahvusvahelist julgeolekut,“ märkis president Karis. „Mõelgem sellelegi, millist ohtu nägid tollal eestlased: kardeti, et suurriigid sõlmivad leppe, millega tunnustatakse Nõukogude Liidu õigust okupeeritud aladele, muuhulgas Eestile.“
Foto: Egert Kamenik/ Inimõiguste Instituut
President Karis juhtis tähelepanu, et Nõukoguse Liit oli andnud oma allkirja ka inimõiguste alust rajavatele dokumentidele: nii 1948. aastast pärinevale inimõiguste ülddeklaratsioonile kui ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile 1966. aastal, kuid tegelikkuses see ei kajastanud. „Pärast 1975. aastat tekkisid surverühmad, mis nõudsid, et Nõukogude Liit täidaks iseenda võetud kohustusi,“ meenutas president Karis. „Eestiski oli julgeid inimesi, kes protestisid Helsingi lepete rikkumise vastu ning langesid seetõttu repressioonide alla ja ka vangistusse. Võitlus inimõiguste eest oli osa meie vabadusvõitlusest.“
Vabariigi Presidendi sõnul oleks naiivne arvata, et praegu, kui oleme iseseisvad, seda võitlust enam pidada ei tule. „Eesti on demokraatlik riik, mis võtab oma kohustusi tõsiselt. Kuid alati ei piisa heast tahtest. On vaja inimesi nagu teie, kes jälgivad ja hoiatavad,“ pöördus ta konverentsil osalejate poole.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Eesti on demokraatlik riik, mis võtab oma kohustusi tõsiselt. Kuid alati ei piisa heast tahtest. On vaja inimesi nagu teie, kes jälgivad ja hoiatavad.[/otw_shortcode_quote]
President Karis küsis tänavuse konverentsi teemast rääkides, mis on düstoopilisem – „kas see, kui riik ütleb ausalt, et inimõigused temale ei kehti või kui luuakse mulje, et kehtivad küll, aga tegelikkuses nendele õigustele tugineda ei saa? Viimasel juhul on lugu võib-olla hullemgi, sest inimõiguste rikkumine on siis varjatum.“
Riigipea sõnul ei ole inimõiguste ja julgeoleku probleem kadunud. „Sageli mõistetakse seda nii, et ühel pool kaaludel on inimõigused, teisel pool julgeolek. Ning kui rahvusvaheline olukord läheb pingelisemaks, peame tegema julgeoleku nimel järeleandmisi – siis tuleb õigusi ja vabadusi rohkem piirata,“ rääkis riigipea. „Siiski söandaksin ma väita, et tänagi kehtib see vana tõde: inimõiguste austamiseta pole ka julgeolekut. Kui me sunnime inimõigused taganema, siis tegelikult taganeb ka julgeolek.“
