Rubriik: Sport

Eesti Olümpiakomitee premeerib Tallinnas iluuisutamise Euroopa meistriks tulnud Niina Petrõkinat 15 000 euroga ja tema treener Svetlana Varnavskajat 7500 euroga.

Petrõkina tegi eelmisel reedel Eesti iluuisutamise ajalugu, kui võitis Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel naiste üksiksõidus kuldmedali. Isiklikku rekordit enam kui 13 punktiga parandanud Petrõkina püstitas 208,18 punktiga Eesti rekordi.

Niina Petrõkina oma tiimiga Eesti Olümpiakomiteed külastamas

Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid kiitis Petrõkinat kompromissitu võitluse eest. “Tänan sind kogu Eesti spordirahva nimel mitte ainult kuldmedali, vaid kogu oma siiruse ja südamlikkuse eest, millega koduse Tondiraba jäähalli täitsid. Hoiame sulle MMiks kõvasti pöialt!” ütles Kaljulaid.

• Vastavalt EOK täitevkomitee kinnitatud korrale teenib Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali võitnud sportlane 15 000 euro suuruse preemia.
• Medalivõitjate treeneri preemia on pool sportlasele makstavast summast.

Eesti Olümpiakomitee lähetab 9.-16. veebruaril Gruusias Bakurianis toimuvale Euroopa noorte olümpiafestivalile 22-liikmelise koondise kuuel alal: freestyle-suusatamine, iluuisutamine, laskesuusatamine, lumelauasport, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine.

Eesti Olümpiakomitee noortespordi projektide juhi Merle Kaljuranna sõnul esindavad Eestit noored sportlased, kes kuuluvad oma ala paremikku. Koondises on ka eelmisel aastal Gangwonis noorte olümpiamängudel kogemusi saanud lumelaudur Laura Anga, mäesuusatajad Markus Mesila ja Hanna Gret Teder, murdmaasuusatajad Gerda Kivil, Herta Rajas, Daniel Varikov ning laskesuusataja Laureen Simberg.
„Euroopa noorte olümpiafestivali eripära on see, et see toimub iga kahe aasta tagant väga kindlale vanusele. Näiteks sel aastal on koondises sportlased sünniaastatega 2006-2009. See annab ainulaadse võimaluse saada suure multispordivõistluse kogemuse, mida tolles vanuses on üsna keeruline mujalt leida. Meie koondis on esindatud kaheksast võimalikust spordialast kuuel, mis omakorda näitab, et alade kandepind on lai,“ ütles Kaljurand.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Olümpiafestivali avatseremoonia toimub Eesti aja järgi pühapäeval kell 17. Otseülekannet on võimalik vaadata siit.[/perfectpullquote]

Eesti koondisesse kuuluvad:

• Freestyle-suusatamine: Simona Revjagin, Harri Tammemägi
• Iluuisutamine: Vladislav Churakov, Elina Goidina
• Laskesuusatamine: Rosibel Marii Kaldvee, Mirtel Kaljumäe, Laureen Simberg, Kristen Raian Baumann, Dominik Lopuhhin, Robin Puusaar
• Lumelauasport: Laura Anga, Maarja Liis Rahumeel, Gregor Parts
• Murdmaasuusatamine: Gerda Kivil, Herta Rajas, Susan Sarapuu, Oskar Lehto, Igor Snitsarenko, Daniel Varikov
• Mäesuusatamine: Markus Mesila, Mikk Mesila, Hanna Gret Teder

Kokku võtab olümpiafestivalist osa 1450 sportlast ja ametnikku 45 riigist. Kuna Venemaa on Ukraina-vastase agressiooniga rikkunud olümpiarahu, ei ole kutsutud võistlusele Venemaa ja Valgevene sportlased.

Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt kümme medalit. Eesti medaliarve avas 1993. aastal Aostas Kristina Šmigun kui ta tõi hõbe-ja pronksmedali. Tema õde Katrin teenis hõbemedali 1995. aastal Andorra la Vella olümpiafestivalil. Lisaks murdmaasuusatamisele on kolm medalit võitnud Eesti iluuisutajad – 2022. aastal Vuokattis võitis Arlet Levandi meeste üksiksõidus kuldmedali, 2019. aastal sai Mihhail Selevko Sarajevos kaela hõbemedali ning 2009. aastal Sileesias Viktor Romanenkov kuldmedali.

Kaks medalit on Eestile võitnud laskesuusatajad – 2013. aastal Brasovis sai Tuuli Tomingas individuaaldistansil pronksmedali, neli aastat hiljem Erzurumis võitis Kristo Siimer sprindis hõbemedali. 2023. aastal täiendasid eestlaste medalikukrut freestyle-suusatajad Stefan Sorokin (pargisõidu hõbe) ja Henry Sildaru (Big Air pronks).

Eesti Korvpalliliit ja Swedbank sõlmisid möödunud aasta novembris mahuka sponsorlepingu, millega Swedbankist sai Eesti Korvpalliliidu peasponsor. Swedbank laiendab oma toetust ka naiste korvpallile, saades Eesti naiste korvpalli ametlikuks peasponsoriks.

Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu rõhutas toetuse olulisust: „Naiste korvpall on investeering tulevikku ja meil on suur rõõm, et Swedbank aitab kaasa selle arendamisele. Tänu toetusele saame jätkata ambitsioonikate eesmärkide elluviimist ning kindlustada tüdrukute ja naiste korvpalli kvaliteetse ja järjepideva arengu.“

[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Naiste korvpall on investeering tulevikku ja meil on suur rõõm, et Swedbank aitab kaasa selle arendamisele.[/otw_shortcode_quote]

„Koostöö Eesti Korvpalliliiduga on meile südamelähedane ning mul on väga hea meel, et saame ettevõttena nüüd lisaks toetada ka naiste ja tütarlaste korvpalli arengut. Me hindame korvpallikogukonna sihikindlust ja tahet arendada naiste korvpalli ning usume, et meie toetus aitab liikuda veelgi kindlamalt seatud eesmärkide suunas,“ lisas Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp.

Eesti naiste korvpallikoondis on praegu lõpetamas Euroopa meistrivõistluste valikturniiri ning peab sel nädalal kaks olulist kohtumist:

• 6.2 Manchesteris – vastaseks Suurbritannia
• 9.2 Luleas – vastaseks Rootsi

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Swedbanki toetusel saab Eesti naiste korvpall kindlama aluse edasiseks arenguks ning uute tippsportlaste kujunemiseks.[/perfectpullquote]

Tallinn pakub alates 3. veebruarist eakatele tasuta treeningprogrammi „Elurõõm liikumisest“, mis aitab säilitada head tervist ja enesetunnet ning luua sotsiaalseid kontakte. Treeningutele on oodatud kõik 65-aastased ja vanemad pealinlased, osalemiseks vajalik eelregistreerimine on juba avatud.

„Regulaarne liikumine aitab ennetada tervisemuresid ja parandada elukvaliteeti, pakkudes samas võimalust aktiivselt kogukonnaelus osaleda. Tasuta treeningprogramm on suurepärane viis hoida end vormis, leida uusi sõpru ja nautida liikumisrõõmu,” ütles linnapea Jevgeni Ossinovski.

[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Regulaarne liikumine aitab ennetada tervisemuresid ja parandada elukvaliteeti, pakkudes samas võimalust aktiivselt kogukonnaelus osaleda.[/otw_shortcode_quote]

Abilinnapea Kaarel Oja sõnul on tegemist ühe olulise algatusega, mis käivitub tänu Euroopa Spordipealinna tiitliaastale. „Spordipealinnana on meie eesmärk, et aasta lõpuks on regulaarselt liikuvaid ja trenni tegevaid tallinlasi rohkem, kui aasta alguses. „Elurõõm liikumisest!“ on üks konkreetne programm, mis sellele kaasa aitab,“ selgitas Oja. „Me alustame kohe üsna mahukalt, aga oleme valmis treeninggruppe jooksvalt ka lisama ning pakkuma kogenud treenerite käe all liikumisvõimalust tuhandetele tallinlastele.“

Treeningud algavad kaheksas spordikeskuses üle Tallinna. Sõle, Õismäe ja Nõmme ujulas toimub vesivõimlemine, Kristiine Spordimajas lihastreening, Tallinna Kergejõustikuhallis ja Lasnamäe Kergejõustikuhallis kergejõustik ning Kadaka Spordihallis ja Sõle Spordikeskuses pallimängud. Esialgu alustavad iganädalaselt 25 erinevat treeninggruppi, kus kohti ligi 700 osalejale.

Kõik pakutavad tegevused on kohandatud osalejate vajadustele ning toimuvad igal nädalal, võimaldades treenida järjepidevalt. Lihastreeningute programm toetab südame-veresoonkonda ja olulisemaid lihasgruppe, kergejõustiku harjutused arendavad liikuvust ja koordinatsiooni ning vesivõimlemises saab keha treenida turvaliselt liigeseid koormamata. Võrk- või korvpall pakuvad lisaks füüsilisele koormusele ka positiivset elamust ja võimalust vabas õhkkonnas suhelda.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Kõik pakutavad tegevused on kohandatud osalejate vajadustele ning toimuvad igal nädalal, võimaldades treenida järjepidevalt.[/perfectpullquote]

• Treeningute täpne ja ajas täienev loetelu võimalusest on näha programmi „Elurõõm liikumisest“ kodulehel.
• Igale treeningule on vajalik eelregistreerimine, mida saab samuti teha veebilehel.
• Registreerumine avatakse jooksvalt igaks järgmiseks kuuks.

Spordimaailmas juba ilma teinud Eneli Jefimova, Romet Pajur, Artti Airgo, Miia Ott ja veel seitse Eesti noorsportlast pälvisid sel aastal ERGO kindlustuse stipendiumi, et noored talendid saaks keskenduda oma unistuste püüdmisele.

Koostöös Eesti Olümpiakomiteega juba üheksandat korda välja antavale stipendiumile kandideeris sel korral rekordilised 108 tulevikutegijat. 25 000 euro suurune stipendium, sealhulgas ka kaks eristipendiumi (“Minu esimene sponsor” ja “Fännide lemmik”), jagunesid kokku seitsme individuaalsportlase ning kahe meeskonna vahel.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Koostöös Eesti Olümpiakomiteega juba üheksandat korda välja antavale stipendiumile kandideeris sel korral rekordilised 108 tulevikutegijat.[/perfectpullquote]

Ligi 3000 euro suuruse toetuse pälvisid tänavu:

• Suusahüppaja Artti Aigro
• Ujuja Eneli Jefimova
• Laskesuusataja Jakob Kulbin
• Mäesuusataja Tormis Laine
• Kümnevõistleja Rasmus Roosleht
• Team Jäätma ehk vibulaskjad Lisell ja Robin Jäätma
• Kergejõustiklane Miia Ott
• Jalgrattur Romet Pajur

Stipendiumi eesmärk on toetada andekate noorsportlaste treeningettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel ning laagrites. „Kui noorel inimesel on sportlaskarjääriks vajalik pealehakkamine, talent ja tahe, siis ei peaks tulemusteni jõudmine takerduma rahaliste võimaluste taha,“ ütles ERGO Eesti juht Marek Ratnik, kelle sõnul näitab iga-aastane suur kandideerijate hulk toetuse vajalikkust.

[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kui noorel inimesel on sportlaskarjääriks vajalik pealehakkamine, talent ja tahe, siis ei peaks tulemusteni jõudmine takerduma rahaliste võimaluste taha.[/otw_shortcode_quote]

Selleks, et anda motivatsiooni jätkata valitud alaga ka siis, kui sponsoreid või toetusi veel ei ole, avati eraldi kategooria (“Minu esimene sponsor”) sportlastele, kes on seni toimetanud ilma toetajate abita. Tänavu valis žürii selleks sõudjapaari Doris Meinbeki ja Rachel Kõllo, kes on on hetkel Eesti tugevaim naiste paatkond. Facebookis toimunud hääletusel selgitati välja ka “Fännide lemmiku” stipendiumi saaja – rahva südamed võitis Eesti aasta naissportlane ja MM-ilt äsja pronksi võitnud Eneli Jefimova.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Rahva südamed võitis Eesti aasta naissportlane ja MM-ilt äsja pronksi võitnud Eneli Jefimova.[/perfectpullquote]

Noorsportlased märkisid stipendiumile kandideerides kui ühest suust, et soovivad olla noorematele sportlastele ja trennikaaslastele eeskujuks, ning näidata, et isegi kui teel on raskusi, on võimalik saavutada suuri eesmärke. „Positiivse eeskujuga saan motiveerida neid, kes alles unistavad oma sporditee alustamisest või jõudmisest kõrgemale tasemele,” sõnas Romet Pajur, kes kuulub 2025. aastast maailma ühe mainekaima rattatiimi Red Bull-Bora-Hansgrohe U23 järelkasvumeeskonda.

“Kui minu edu motiveerib nooremaid sportlasi uskuma, et ka nemad võivad jõuda kaugele, siis on see minu jaoks suur tunnustus – olen veendunud, et unistused on saavutatavad, kui neid kirglikult taga ajada,” märkis Eneli Jefimova.

• Stipendiaadid valis kandidaatide seast välja hindamiskomisjon, kuhu kuulusid ERGO kindlustuse, Eesti Olümpiakomitee, Team Estonia ning spordiajakirjanike ja -arstide esindajad.
• Alates 2016. aastast on stipendium tuule tiibadesse andnud kokku ligi 90 noorele, kelle seas on mitmed praegused Eesti spordisangarid: vehklemise olümpiavõitja ja maailmameister Erika Kirpu, kõrgushüppaja Karmen Bruus, kahevõistleja Kristjan Ilves, kiiruisutaja Saskia Alusalu, sprinter Karl Erik Nazarov, iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus, kümnevõistlejad Janek Õiglane ja Johannes Erm ning ujuja Kregor Zirk.

Möödunud spordiaasta tegi eriliseks Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 staatus, mille lahutamatuks osaks oli ka spordiprogramm koos Simple Sessioni ja uue Tähtvere skeitparki avamisega. Suvel olid aga pilgud pööratud Pariisi olümpiamängudele, kus Eesti koondist esindas kuus tartlasest atleeti.

Suurtest spordisündmustest vajab suuremat tähelepanu 50. Tartu Maraton. Tartus toimusid maailmameistrivõistlused rühmvõimlemises ja ERC Rally Estonia etapp, mis pälvisid nii osalejate kui pealtvaatajate heakskiitu heal tasemel korralduse eest.

Tartu linnavalitsuse spordivaldkonna juht Veljo Lamp ütles, et 2024 oli igati põnev ja tulemuslik spordiaasta ning komisjonil oli pea igas kategoorias päris tõsine arutelu, keda parimate nominatsioonis esile tõsta. „Suurte saavutuste kõrval oli linna jaoks väga oluline laste liikumisharjumuste arendamine. Koostöös Liikumisharrastuse kompetentsikeskusega paigaldas linn avalikele pallimänguväljakutele 14 pallikasti koos pallidega, parandades seeläbi liikumise- ja spordivõimalusi eelkõige noortele ja peredele,“ ütles Lamp.

[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Suurte saavutuste kõrval oli linna jaoks väga oluline laste liikumisharjumuste arendamine.[/otw_shortcode_quote]

Tartu 2024. aasta spordiauhindade nominendid:

• Tartu linna 2024.a meessportlase tiitlile kandideerivad kergejõustiklane Rasmus Mägi, ujuja Kregor Zirk ja maanteerattur Madis Mihkels.
• Naissportlase nominendid on vehkleja Julia Beljajeva, kergejõustiklane Elisabeth Pihela ja sulgpallur Kristin Kuuba.
• Noorsportlase, noormees arvestuses kandideerivad parima tiitlile mudellennusportlane Mart Väljamäe, maadleja Artur Jeremejev ja ujuja Siim Kesküla.
• Neidude arvestuses jõutõstja Eliise Mikomägi, vehkleja Eliisa Kikerpill ja judoka Emma-Melis Aktas.

Parima linna võistkonna arvestuses on nominendid:

• Võimlemisklubi Rütmika „Siidisabad“ rühm
• Tartu Ülikool Maks & Moorits korvpallimeeskond
• Bigbank Tartu võrkpallimeeskond

Aasta treeneri kategoorias valiti seitsme esitatud treeneri hulgast nominentideks:

• Kergejõustikutreener Taivo Mägi
• Võimlemistreener Elsa Sinijärv
• Judotreener Egert Ehari

Aasta sporditegu tiitlile nomineeriti Eesti Võimlemisliidu poolt korraldatud Rühmvõimlemise Maailmameistrivõistluste korraldamine Tartus, 50. Tartu juubelimaraton ja uute distantside lisandumine ning NET Spordihalli rajamine ja käivitamine.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Tartu spordiaasta 2024 parimad selguvad 5. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis Tartu linna ja Tartumaa spordi tänusündmusel.[/perfectpullquote]

Euroopa spordipealinna aasta toob Tallinnasse spordiprogrammi, mis võimaldab linlastel tutvuda erinevate spordialadega läbi kogu aasta. Jaanuar on pühendatud suusaspordile. Tuleval nädalal, 18. jaanuaril toimub Lauluväljakul suusapäev, millele järgneb spordiaasta meeleolukas avalöök.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on Euroopa Spordipealinna sündmusi planeerides mõeldud eelkõige kohalike inimeste huvidele. „Innustame linlasi rohkem liikuma ja tervislikumalt elama. Pakume selleks mitmekülgseid võimalusi proovida erinevaid spordialasid ning rajame linna täiendavaid sportimisvõimalusi,“ ütles Ossinovski.

[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Innustame linlasi rohkem liikuma ja tervislikumalt elama. Pakume selleks mitmekülgseid võimalusi proovida erinevaid spordialasid ning rajame linna täiendavaid sportimisvõimalusi.[/otw_shortcode_quote]

Spordipealinna põhiprogramm on jaotatud 12 erinevaks teemakuuks. Suusaspordile pühendatud jaanuar pakub linlastele võimalust Tallinna Lauluväljakule toodetud kunstlumel proovida suusahüppeid, sõita lumelauakrossi, võtta osa murdmaasuusatundidest ning harjutada kätt laskesuusatiirus.

Lauluväljaku siseruumides viiakse läbi suusamäärimise koolitused. Kohapeal on tutvumiseks ka liikumispuudega inimestele mõeldud suusakelgud. Spordipealinna suusapäeva tegevused toimuvad 18. jaanuaril kell 12–16. Murdmaasuusatundidesse ja määrdekoolitusele on vajalik eelregistreerimine, mis avaneb kodulehel 13. jaanuaril.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Suusapäeva järel kell 17 antakse spordiaastale meeleolukas avapauk, mis toob lavale 2006. aastal Eurovisiooni võitnud Soome metal-bändi LORDI.[/perfectpullquote]

Spordipealinna põhiprogramm jätkub 22. veebruaril kahevõitluspäevaga Sõle spordikeskuses.

• Märts on pühendatud uisuspordile
• Aprill matkale ja kepikõnnile
• Mai jooksmisele
• Juuni jalgrattaspordile
• Juuli rannamängudele
• August pallimängudele
• September orienteerumisele
• Oktoober fitnessile
• November mõttemängudele
• Detsember discgolfile

Spordipäevade detailne kirjeldus avaldatakse  kodulehel kuu enne sündmuse toimumist.

„Spordipäevade eesmärk on võimaldada inimestel pingevabas keskkonnas tutvuda erinevate aladega ning leida endale uus harrastus. Võistlusärevust keegi kartma ei pea, sest tegemist on spordialade sissejuhatavate treeningutega,“ lausus Jevgeni Ossinovski.

Sammuväljakutse alustas suure hooga

1. jaanuarist käivitus eestlaste arendatud liikumisrakenduses FitSphere’is kogu 2025. aasta jooksul vältav väljakutse „7000 sammu“, mille eesmärk on koguda kokku 2,4 miljonit sammu iga osaleja kohta. Kui esialgu tundub see hirmuäratav, siis tegelikult on see vaid 200 000 sammu kuus ehk keskmiselt alla 7000 sammu päevas.

Esimese nädalaga registreerus väljakutsele üle 5300 inimese, kes tegid ühtekokku 250 miljonit sammu. See on võrdne viie tiiruga ümber maakera. Väljakutsel kogutud sammud kuvatakse operatiivselt kodulehele.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Esimese nädalaga registreerus väljakutsele üle 5300 inimese, kes tegid ühtekokku 250 miljonit sammu.[/perfectpullquote]

Esimene suurvõistlus juba sel nädalal

Rahvusvaheliste suurvõistluste programm, mille eestvedajateks on spordialaliidud, saab avalöögi juba laupäeval, 11. jaanuaril, mil Eesti U20 jäähokikoondis alustab Tondiraba jäähallis MMi I divisjoni B-grupi turniiri. Pääsukestega hakkavad A-divisjoni koha eest võitlema Jaapan, Ukraina, Itaalia, Poola ja Korea.

Tondiraba jäähallis selgitatakse aasta alguses välja ka iluuisutamise Euroopa meistrid. 28. jaanuaril algaval võistlusel on eestlastest stardis Niina Petrõkina naiste üksikssõidus ja vennad Aleksandr ja Mihhail Selevko meeste üksiksõidus.

„Tallinnas toimuvatel suurvõistlustel on võimalik kaasa elada oma ala tippudele, kes on eeskujuks paljudele, eelkõige meie noortele sportlastele. Meie endi sportlastele, kes võistlustel üles astuvad, saame kindlasti toeks olla, kui näitame neile kodupubliku toetust,“ sõnas Ossinovski.

[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Tallinnas toimuvatel suurvõistlustel on võimalik kaasa elada oma ala tippudele, kes on eeskujuks paljudele, eelkõige meie noortele sportlastele.[/otw_shortcode_quote]

• Ühtekokku toimub Tallinnas 2025. aastal rohkem kui 20 rahvusvahelist spordi suursündmust.
• Euroopa spordipealinn Tallinn 2025 saadikuteks on Hannes Hermaküla, Irina Embrich, Saskia Alusalu, Reet Linna, Mikk Jürjens, Tanel Kangert, Inger Fridolin, Gerd Kanter, Kersti Kaljulaid, Jaano Kraav, Kaido Külaots ning Peep Pahv.

Eesti Olümpiakomitee avalikustas aasta meessportlase nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja juba täna õhtul toimuval suurejoonelisel „Spordiaasta Tähed 2024“ auhinnagalal.

Aasta meessportlane 2024 nominendid on:

Johannes Erm, kümnevõistlus

Johannes Ermil on seljataga võimas aasta. Alustuseks sai Erm sise-MMil seitsmevõistluses kaela pronksmedali. Siis krooniti ta juunis Eesti kõigi aegade teise tulemuse, 8764 punktiga Euroopa meistriks. Järgnes augusti alguses olümpiamängude kuues koht (8569). Säravale hooajale pani ta punkti Talence’is elu teise tulemuse, 8589 silmaga, millega ta kindlustas maailma kergejõustikuliidu (WA) mitmevõistluse tuuri esikoha.

Janek Õiglane, kümnevõistlus

Kümnevõistleja Janek Õiglane tõestas Pariisi olümpial, et ülevoolava positiivse emotsiooni saamiseks ei pea spordis tingimata medalit võitma. Põlvevigastusega maadelnud Õiglane võitles end Pariisi olümpial teise päevaga 15. kohalt viiendaks ja püstitas isikliku rekordi 8572 punkti. Teivashüppes suutis eestlane vaigistada nii Stade de France’i pealtvaatajad kui miljonid televaatajad, mistõttu valiti ta kergejõustikufännide aasta lemmikuks.

Kregor Zirk, ujumine

Kus Kregor Zirk ujub, seal ta jõuab ka finaali. Zirk parandas Pariisi olümpial 200 meetri liblikujumise Eesti rekordit tervelt 1,26 sekundiga ning pääses ajaga 1.54,22 viiendana finaali. Sama kohta hoidis ta finaalis ka veel 50 meetrit enne lõppu, kuid lõpetas seitsmendana. Lisaks on Zirk esinenud väga edukalt MK-etappidel, jõudes suisa kaheksal korral esikuuikusse. Lühiraja MM-il oli ta 200 m liblikujumises kuues.

Nendele kandidaatidele saab täna kell 19.30 “Spordiaasta Tähed 2024″ otsesaate ajal Kanal 2 eetris telefonihääli anda. Saadud hääled liidetakse esimeses hääletusringis saadud rahva häältele.

[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Nendele kandidaatidele saab täna kell 19.30 “Spordiaasta Tähed 2024” otsesaate ajal Kanal 2 eetris telefonihääli anda.[/perfectpullquote]

Eestis on aasta sportlasi valitud 93 aastat. 2023. aastal valiti aasta meessportlaseks kümnevõistleja Karel Tilga. Kõige rohkem aastaid järjest on Eesti aasta meessportlaseks valitud rattur Aavo Pikkuus – viis korda aastail 1974-1978.

Aasta meessportlane, naissportlane, noorsportlane võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. „Spordiaasta Tähed 2024“ gala otseülekannet saab jälgida 29. detsembril Duo 5 vahendusel kell 18.30 ja Kanal 2 vahendusel kell 19.30.

Eesti Olümpiakomitee avalikustas täna aasta treeneri ametlikud nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja pühapäeval, 29. detsembri õhtul toimuval “Spordiaasta Tähed 2024” auhinnagalal.

Aasta treener 2024 nominendid on:

Helen Nelis-Naukas

Vehklemistreener Helen Nelis-Naukas teeb treeneritööd juba viiendat kümnendit. Pariisis juhendas ta ainsa Eesti vehklejana olümpiapileti teeninud Nelli Differtit, kes tegi karjääri kõige tähtsamal võistlusel karjääri kõige parema võistluse, saavutades neljanda koha.

Henry Hein

Ujumistreeneri Henry Heina edukaim õpilane Eneli Jefimova tuli 100 meetri rinnulidistantsil Euroopa meistriks ning võitis esimese Eesti ujujana medali lühiraja MMil, kui pälvis samal võistlusmaal pronksi. Pariisi olümpiamängudel jõudis 18-aastane Jefimova finaali, kus saavutas hinnalise 7. koha.

Holger Peel

Johannes Ermi treener Holger Peel moodustas kümnevõistleja ümber meeskonna, kelle toel võideti 2024. aastal Euroopa meistritiitel, seitsmevõistluse sise-MMi pronksmedal ja maailma kergejõustikuliidu (WA) mitmevõistluse tuuri esikoht. Pariisi olümpiamängudel saavutas Erm kuuenda koha.

Eestis on aasta sportlasi valitud 93 aastat, esimest korda anti aasta treeneri tiitel välja 1988. aastal kui selle võitis Tõnu ja Toomas Tõniste olümpiamedalini viinud treener Rein Ottoson.

Nii sportlase kui ka treenerina on aasta tiitli teeninud Heino Puuste ja Gerd Kanter. Puuste pälvis aasta sportlase nominatsiooni 1982, 1983, 1986 ning treenerina 2005 (pälvis tunnustuse Andrus Värniku juhendajana). Kanter on teeninud aasta sportlase Kristjani 2007., 2008., 2011. aastal ning aasta treenerina 2022 (pälvis tunnustuse Sloveenia kettaheitja Kristjan Cehi juhendajana).

Aasta meessportlane, naissportlane, noorsportlane võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel.

• “Spordiaasta Tähed 2024” gala otseülekannet saab jälgida 29. detsembril Duo 5 vahendusel kell 18.30 ja Kanal 2 vahendusel kell 19.30.

Eesti Olümpiakomitee avalikustas täna aasta noorsportlase ametlikud nominendid. Laureaadid kuulutatakse välja pühapäeval, 29. detsembri õhtul toimuval suurejoonelisel „Spordiaasta Tähed 2024“ auhinnagalal.

Aasta noorsportlane 2024 nominendid on:

Aleksandr Selevko

23-aastane Aleksandr Selevko tegi Kaunases toimunud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel ajalugu, kui saavutas esimese Eesti iluuisutajana täiskasvanute tiitlivõistlustel medalikoha. Isikliku rekordiga 256,99 punkti sai ta hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel jätkas Selevko head hoogu, saades 11. koha.

Eneli Jefimova

17-aastane Eneli Jefimova võitis 100 meetri rinnuliujumises Euroopa meistritiitli ning tuli samal distantsil Pariisi olümpiamängudel seitsmendaks. Lühiraja MM-il võitis ta Eesti ujumisele ajaloolise pronksmedali, poole lühemal maal sai ta viienda koha.

Paul Aron

20-aastane Paul Aron lõpetas debüüthooaja F2 sarjas kolmanda kohaga. Aasta jooksul noppis eestlane ühe etapivõidu, neli kvalifikatsioonivõitu ja kaheksa poodiumikohta. Lisaks sõlmis ta lepingu Alpine’i F1 tiimiga, saades nende varusõitjaks. Detsembri keskel osales ta juba F1 noorte sõitjate testil.

Eestis on aasta sportlasi valitud 93 aastat. Esimest korda anti aasta noorsportlase tiitel välja 2006. aastal kui selle võitis maadleja Heiki Nabi. Mullu valiti aasta noorsportlaseks ujuja Eneli Jefimova.

Aasta meessportlane, naissportlane, noorsportlane, võistkond ja treener selguvad rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. „Spordiaasta Tähed 2024“ gala otseülekannet saab jälgida 29. detsembril Duo 5 vahendusel kell 18.30 ja Kanal 2 vahendusel kell 19.30.