Täna tuleb Eesti Maaülikooli kokku üle 130 insenerivaldkonna esindaja erinevatest organisatsioonidest, et arutleda inseneride rolli üle riigi kaitsevõime kujundamisel.
“Inseneride panus kaitsevõime tugevdamisse on võtmetähtsusega, kuna iga kaitsevõime alus on inseneride loodud tehnoloogia. Eesti Maaülikooli inseneride päev toob kokku oma ala tippspetsialistid, et arutleda, kuidas innovatsioon ja teadus koostöös saavad tugevdada Eesti kaitsevõimet,” sõnas Eesti Maaülikooli inseneriakadeemia projektijuht, metsanduse ja inseneeria instituudi õppedirektor ning AIRE juhtkomitee liige Margus Arak.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Inseneride panus kaitsevõime tugevdamisse on võtmetähtsusega, kuna iga kaitsevõime alus on inseneride loodud tehnoloogia.[/otw_shortcode_quote]
Inseneride päeva raames räägib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe tehisaru ja robootika võimalustest Eesti kaitsetööstuses ning 2024. aastal presidendi noore inseneri preemia pälvinud militaardroonide arendaja Margus Sammelsaar low-tech inseneeriast kaitsetööstuses Ukraina näitel. Protolabi mehaanikainsener Pearu Orusalu keskendub oma ettekandes detailide valmistamise automaatsele kvaliteedikontrollile.
Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli teadlased tutvustavad autonoomset teisaldatavat energiatootmisjaama ning uurivad, kuidas mulla omadused mõjutavad sõidukite maastikuläbitavust lahinguvälja automatiseerimise kontekstis. Ühtlasi tutvustatakse tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE tegevusi ning erinevaid tudengiprojekte. AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes neile võimalusi teha koostööd teadlastega, et muuta oma tööprotsesse tehisintellekti ja robootikat kasutusele võttes efektiivsemaks
Vestlusringis arutletakse inseneride nappuse üle kaitsetööstuses, militaar- ja tsiviilinseneride rollide erinevuste ja sarnasuste üle ning räägitakse tehisaru integreerimise võimalustest inseneriõppesse. Vestlusringis osalevad Kalev Koidumäe (Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit), Margus Sammelsaar (Atalanta Systems), Pearu Orusalu (Protolab) ning Jüri Olt, Marten Madissoo ja Risto Ilves Eesti Maaülikoolist.
Kuidas saavutada hariduses midagi silmapaistvat? Mis innustab koolijuhti, kelle töö viib edasi nii õpilasi kui ka õpetajaid? Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli direktor Egle Rumberg on naine, kelle pühendumus ja juhtimisstiil on toonud talle presidendi hariduspreemia. Aga kuidas kulges tema teekond matemaatikaõpetajast Aasta Kooli tiitli toonud juhiks ja kahte täiesti erinevat kooli ühendavaks direktoriks?
Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
Teekond haridusjuhiks: Sindi Gümnaasiumist Audru ja Lindi koolideni
Egle Rumberg pälvis eelmisel aastal presidendi hariduspreemia. Tunnustuse tõi talle silmapaistev panus hariduse edendamisse, mis on inspireerinud nii õpilasi, kolleege kui ka kogu hariduskogukonda. “See oli ootamatu ja tegi hinge hellaks,” rääkis Rumberg heade uudiste portaalile GoodNews antud intervjuus. Ta lisas, et eriliseks muutis selle teadmine, et preemia kandidaadiks esitasid teda endised kolleegid. “Olen siiralt tänulik, et minu haridusvaldkonnas tegutsemist on nii kõrgel tasemel tunnustatud.”
Rumbergi teekond hariduse valdkonnas algas Sindi Gümnaasiumis, kus ta asus tööle juba ülikooliõpingute ajal. “Olin õpetaja ja ka klassijuhataja. Töötades Sindis köitis mind üha enam juhtimine,” meenutab ta. Juhtimisalased küsimused viisid Rumbergi magistriõppesse koolijuhtimist tudeerima, sest temas tekkis soov viia ellu muudatusi ja teha juhtimistööd teistmoodi.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Olen siiralt tänulik, et minu haridusvaldkonnas tegutsemist on nii kõrgel tasemel tunnustatud.[/otw_shortcode_quote]
Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
Juhtimiskarjäär algas Uulu Põhikoolis, kuhu ta kandideeris direktoriks juba 27-aastaselt. “Ma arvasin, et hakkan koolijuhiks alles 40-aastaselt, kui mul on piisavalt paks nahk,” nendib Rumberg, kuid tegelikkus kujunes teisiti. Uulus töötatud seitse aastat tõid kaasa silmapaistvaid saavutusi – kool pälvis Aasta Kooli tiitli ning jõudis strateegilise juhtimise toel uuele tasemele.
2024. aastal otsustas Rumberg jätkata uutest väljakutsetest kantuna Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli juhina. “Viimase viie kuuga on minu maailmavaade veelgi rohkem avardunud. Mõistan, kui erinevad on koolide võlud ja valud,” märgib ta.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Mõistan, kui erinevad on koolide võlud ja valud.[/otw_shortcode_quote]
Hariduse jõud ja vastutus
Hariduse valdkonna valimine oli Rumbergi jaoks loomulik valik. Tema gümnaasiumi matemaatikaõpetaja oli suureks eeskujuks. “Olen mõistnud, et haridusvaldkond puudutab iga lapse elu teekonda. Vastutus on väga suur, sest meie oleme nii oleviku kui ka tuleviku mõjutajad,” rõhutab ta.
Egle Rumberg usub, et hariduse keskmes on õpilaste võimestamine ja nende psühholoogiliste vajaduste toetamine. “Kui õpilaste põhivajadused on toetatud, siis on õppimine ja õpetamine tõhusam ning üldine heaolu kõrgem,” selgitab ta. Selleks on ta uurinud teemat põhjalikult ja viinud ellu algatusi, sealhulgas kaasava hariduse magistriõpingutega seotud projekte.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kui õpilaste põhivajadused on toetatud, siis on õppimine ja õpetamine tõhusam ning üldine heaolu kõrgem.[/otw_shortcode_quote]
Eesti hariduse mitmekesisus – suur väärtus
Egle Rumberg juhib kahte väga erinevat kooli. Audru Kool, kus õpib 343 õpilast, pakub lisaks põhiharidusele ka muusika- ja kunstiosakonna kaudu kvaliteetset huviharidust. Lindi Lasteaed-Algkool, kus lasteaias käib 55 last, on väiksem ning mere ääres asuvas koolis saavad 27 õpilast lisaks põhiharidusele teadmisi ka merebioloogiast. “Koolid asuvad ühes piirkonnas, aga nad on mõlemad oma näoga. Erinevate koolide olemasolu rikastab haridusmaastikku,“ leiab ta.
Foto: Erakogu
Inspiratsiooniks kolleegidele ja õpilastele
Rumbergi sõnul ei saa kedagi motiveerida, küll aga saab luua motiveeriva keskkonna. “Kõik peavad tundma, et nad on kooli ja lasteaeda oodatud ning neil on seal turvaline ja hea olla,” selgitab ta. Tema jaoks on oluline väärtustada kõiki koolipere liikmeid ja luua koostööd soodustav õhkkond.
Meeldejäävaimad hetked karjääris on seotud õpilaste, lapsevanemate ja kolleegidega. “Kui me Uulu koolis Aasta Kooliks saime, siis jagasin igas klassis õpilastele kommi. Üks 4. klassi poiss ütles, et ta ei taha kunagi direktoriks saada, sest meil on juba väga hea direktor olemas.“
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kõik peavad tundma, et nad on kooli ja lasteaeda oodatud ning neil on seal turvaline ja hea olla.[/otw_shortcode_quote]
Suurim unistus – väärtustada õppimist
Egle Rumbergi suurim soov on, et iga Eesti inimene väärtustaks õppimist. “Selleks peavad kõik koolid olema õpimotivatsiooni toetava keskkonnaga,” rõhutab ta. Esialgu keskendub ta selle eesmärgi saavutamisele enda juhitud koolides, kuid tema nägemus inspireerib kindlasti ka laiemalt.
Äsja alanud kevadsemestril pakub Tartu Rahvaülikool Hõbegeeni aine all taas vanemaealistele sobivat koolitusvalikut. Hõbegeeni ainesse koondatakse kooli õppevaldkondadest need koolitused, mis koolitusjuhtide kogemuse põhjal kõnetavad vanemaealisi või on rohkem neid silmas pidades disainitud.
Vajadus selliseks lähenemiseks tuleb elust enesest. Tartu Rahvaülikool saab regulaarselt kõnesid, kus koolitusest huvitatud inimene küsib, kas ta on osalemiseks liiga vana, kuigi ülemist vanusepiiri ei ole. „Meie jaoks on see märk, et on õpihimulisi, kellele kulub ära selgem julgustus. Kes meie poole pöörduvad, on osaliselt oma kahtlusi ületamas, aga kui paljud üldse selleni ei jõua?“ tõdeb koolitusjuht Kersti Kohtla.
Foto: Freepik
Tartu Rahvaülikool on läbi kümnendite olnud põlvkondadeülene õppimisrõõmule keskenduv paik. Kooli noorima ja vanima õppija vanusevahe on enamasti 70 aasta ringis, näiteks 2024. aastal 76 aastat. Siin on mitme põlvkonna koosõppimine samas klassis, õppestuudios või veebikõnes igapäevane. Hõbegeeni aine seda tõika ei muuda, vanemaealised võivad ja õpivadki jätkuvalt ka teiste ainete kursustel ning nooremad on teretulnud ka Hõbegeeni koolitustele. 2024. aastal oli Tartu Rahvaülikoolis 16% osalejatest vanuses 60+.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Hõbegeeni aine seda tõika ei muuda, vanemaealised võivad ja õpivadki jätkuvalt ka teiste ainete kursustel ning nooremad on teretulnud ka Hõbegeeni koolitustele.[/perfectpullquote]
Hõbegeeni alla sobitumiseks on kolm printsiipi: vanemaealistele temaatiliselt kõnetavam, ajaliselt sobivam või rahulikuma tempoga. Käimaläinud kevadsemestril leiab sealt temaatilisena suguvõsauurimise ja päevikukirjutamise, küünlapäeva küünlateo, korvipunumise ja vitsakorvi parandamise, rõivaste taaskasutuse, kevadise seebivalmistamise, portselanimaali. Ajaliselt mugavamad on keraamilise kruusi valmistamine ja pärastlõunane lillestuudio, rahulikumat tempot hoitakse inglise keel seenioridele gruppides (nullist ja A1.2 tasemel).
Foto: Freepik
Geeninimelised ained said inspiratsiooni president Lennar Merist
„Kunst on paratamatus. Kunst on kultuuri geen, mis iseennast taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab, ainsat keskkonda, milles inimese vaim saab hingata,“ kirjutas Lennart Meri oma teoses „Hõbevalgem“ (1984).
Sellest tuntud Meri tsitaadist tekkis esmalt Kultuurigeeni aine, endise nimega Tartu Kultuuriülikoolile sobiva kõlaga. Ja mis oleks sellest veel väärikam ja hõbevalgem? Nii lisandus Hõbegeeni aine, mõeldes väärikamatele õppijatele. Materjaliteadlike ja taaskasutuslike loovkoolituste jaoks oli vaja samuti lihtsat ühenduskohta, nii sündis kolmandana Rohegeeni aine. Geeniained paigutuvad loogiliselt Tartu Rahvaülikooli kultuuri ja ühiskonna õppevaldkonna alla.
Esmaspäeval toimub Tallinna Ülikooli Euroopa saalis Pirita Majandusgümnaasiumi iga-aastane konverents, kus gümnasistidele esinevad nii hinnatud ettevõtjad kui teised oma ala tipud.
Foto: Freepik
Tänavuse, järjekorras 8. majanduskonverentsi teemaks on „Väärtust loov majandus“ ning Pirita Majandusgümnaasium alustab sellega oma sünnipäevanädala tähistamist. Üritusest saavad osa nii PMG kui mitme teise Tallinna gümnaasiumi õpilased. Konverentsi avab Margot Roose,Tallinna abilinnapea ettevõtluse innovatsiooni ja ringmajanduse valdkonnas.
Esinejad ja teemad:
Eesti Panga president Madis Müller – Viimased majandusarengud maailmas ja Eestis
Sunly innovatsiooni ja jaeäri juht Rasmus Udde – Inimkapital: Kuidas luua väärtust globaalses võrgustikus?
Terviseminister Riina Sikkut – Terved inimesed – tugev majandus
Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadus- ja tehnoloogiapoliitika kaasprofessor Erkki Karo – Toimetulek pöördeliste muutuste ajastul: kuidas rohe- ja digipöördes edukas olla?
Estonia Klaverivabriku juhataja Indrek Saul – Estonia klaver kui Eesti kõrglisandväärtusega eksporttoode
Southwestern Ventures müügijuht Olev Kork – Väärtuse loomine igapäevaelus
SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš – Finantsstressivaba elu kujundamine
Pirita Majandusgümnaasium korraldab majanduskonverentsi üle aasta, igal teisel aastal toimub meediakonverents. Mõlemad üritused on seotud kooli õppesuundadega. Tallinna Haridusamet tunnustas PMG konverentse eelmisel aastal “Aasta haridustegu 2024” tiitliga. Meediakonverents sai lisaks “Parim meediapädevuse tegu 2024” tunnustuse Haridus- ja Teadusministeeriumilt.
Foto: Freepik
„76-aastaseks saav Pirita Majandusgümnaasium on gümnasistidele põnevaid ja harivaid konverentse korraldanud 2017. aastast ja loodan väga, et see palju positiivset tagasisidet saanud üritustesari jääb kauaks kestma,“ lausus Pirita linnaosa vanem Doris Raudsepp.
Konverents algab kell 10 Tallinna Ülikooli Euroopa saalis (Narva mnt 29, Tallinn, Astra maja, ruum A222)
Eelnevate konverentside info leiab kodulehelt (Projektid – Majanduskonverents või Meediakonverents)
Täna on rahvusvahelise tööstusinnovatsiooni võistluse Tuleviku Loojad finaal, kuhu on jõudnud viis Eesti ja viis Soome põhikooliõpilastest koosnevat võistkonda. Õpilased otsisid lahendusi kohalike ettevõtete väljakutsetele ning nüüd tutvustavad parimad oma ideid rahvusvahelise žürii ees ja selguvad võitjad.
Poole aasta jooksul on Eesti ja Soome põhikooliõpilased teinud tihedat koostööd kohalike ettevõtetega ning loonud innovaatilisi lahendusi ettevõtte mõnele väljakutsele või ülesandele. Riiklikest finaalidest pääses rahvusvahelisse finaali kokku kümme kooli Eestist ja Soomest.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Poole aasta jooksul on Eesti ja Soome põhikooliõpilased teinud tihedat koostööd kohalike ettevõtetega ning loonud innovaatilisi lahendusi ettevõtte mõnele väljakutsele või ülesandele.[/perfectpullquote]
Üks Eesti finaliste on Laiuse Jaan Poska Põhikool, kes lahendas Estonian Plywoodi (EstPly) tootmisjäätmete taaskasutamise mure. Noored leidsid tootmisest väga palju selliseid jäätmeid, mida saab väga edukalt kasutada uute toodete valmistamiseks ja tegid oma võistkonnaga ka reaalsed tooted, nagu näiteks kassi ronimispuu.
Foto: Freepik
Eestist osalevad finaalis veel:
Põltsamaa Ühisgümnaasium (partner Orkla Eesti AS)
Kuusalu Keskkool (partner Tallink Grupp AS)
Jüri Kool (partner Estanc AS)
Rapla Vesiroosi Kool (partner Akzo Nobel Baltics AS)
Üks Soome finaliste on Vistan yhtenäiskoulu, kes lahendas Bayer Oy väljakutset. Noored otsisid lahendust kasutamata jäänud ravimite utiliseerimisele. Õpilased pakkusid välja ravimite tagastamise kapi, mis paigutatakse kaubanduskeskuste koridoridesse ja kuhu inimesed saavad ilma loodust kahjustamata oma ravimid ära anda. Kapp töötab päikesepatareidega.
Foto: Freepik
Soomest pääsesid finaali veel:
Sääksjärven koulu (partner Kiilto Oy)
Lohtajan koulu (partner CABB Oy)
Sammonlahden koulu (partner UPM Kymmene Oy)
Euran yhteiskoulu (partner HK Foods Oy)
Võistluse ja projektidega saab lähemalt tutvuda siin.
Parimatele on väljapandud auhinnafond 3000 euro väärtuses. Eriauhinnad panevad välja Tallink, Orkla ja Eesti Masinatööstuse Liit. Projekti Tuleviku Loojad eesmärk on luua seoseid põhikooli noorte reaalainetes omandatud teadmiste, ettevõtlikkuse ning tulevaste töökohtade vahel.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Projekti Tuleviku Loojad eesmärk on luua seoseid põhikooli noorte reaalainetes omandatud teadmiste, ettevõtlikkuse ning tulevaste töökohtade vahel.[/perfectpullquote]
Tööstusinnovatsiooni võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahaliselt ka Soome Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu Sihtasutus, Eesti Teadusagentuur ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore inseneri preemiale, taotlusi oodatakse 3. veebruarini 2025.
7000 euro suurune preemia on mõeldud kuni 35-aastasele noorele, kes on saavutanud insenerina väljapaistvaid tulemusi oma erialal, selle õpetamisel või populariseerimisel. Kandidaadi võivad esitada nii nende tööandjad, õppe- ja haridusasutused, muud insenerivaldkonnas tegutsevad organisatsioonid kui ka toodud tingimustele vastavad inimesed ise. Noore inseneri preemiat rahastab Auve Tech.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]7000 euro suurune preemia on mõeldud kuni 35-aastasele noorele, kes on saavutanud insenerina väljapaistvaid tulemusi oma erialal, selle õpetamisel või populariseerimisel.[/perfectpullquote]
„Tutvudes konkursile esitatud kandidaatidega, sain kindlust, et noore inseneri preemia oleks võinud olemas olla juba ammu. Meil on palju säravaid insenere, kelle töö väärib tutvustamist kogu ühiskonnale,“ sõnas president Alar Karis eelmisel aastal preemiat üle andes. „Tõstes esile ja tunnustades noori insenere, anname märku kogu valdkonna tähtsusest, lisame hoogu parimatele spetsialistidele ja pakume inspiratsiooni ka tänastele koolinoortele.“
Foto: Freepik
Mullu, kui preemia anti välja esimest korda, pälvis noore inseneri tunnustuse mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmisega tegelev Margus Sammelsaar.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 3. veebruar 2025.
Kõik vajalikud dokumendid tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule e-posti aadressil vpinfo@vpk.ee.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) tudeng Ekke Kõu Leitham (21) on oma elu pühendanud kahele suurele kirele – maadlusele ja maateadusele. Eesti noorte maadlemise kuningaks tituleeritud kaheksakordse Eesti meistri eesmärk on lahendada tänapäeva keskkonnaväljakutseid ja jõuda tippspordis kõrgeimale tasemele – olümpiale. Tulevikulootus peab oluliseks, et meie ühiskond peaks edukalt toimima meid ümbritsevaid maavarasid otstarbekalt kasutades.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Noorsportlane õpib TalTechis Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia erialal, kus ta on heade õpitulemustega mitmekordne stipendiaat.[/perfectpullquote]
Esimest korda täiskasvanute Eesti meister 2024 Foto: Eesti Maadlusliit/Anastasya Kikkas
Ekke huvi geoloogia vastu sai alguse perekonna mõjul – tema Kanada eestlasest isa töötas naftapuurplatvormidel insenerina ja vanem vend õppis sama eriala. „Kui ma gümnaasiumi lõpetasin, teadsin, et tahan õppida inseneeriat. Proovisin leida midagi, mis läheb kokku minu tugevustega – loodusteadused ja reaalained – ja millel oleks perspektiivi ning praktilist rakendust.“ Variante oli palju, kuid noormees otsustas Maa süsteemide eriala kasuks. „Mind on alati tõmmanud keskkonnahoiu ja ressursside jätkusuutliku kasutamise poole. Meil on üks planeet ja seda tuleb hoida,“ ütles Ekke.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Meil on üks planeet ja seda tuleb hoida.[/otw_shortcode_quote]
Välipraktikad on parim osa õpingutest
„Meie õppekava on koostatud nii, et igaüks saab valida, kas loob oma karjääri geoloogia, mereteaduse või mäenduse vallas. Mina olen spetsialiseerunud mäendusele,“ rääkis tudeng ning lisas, et see eriala on ainuke Eestis, kus saab pärast magistriõpinguid mäeinseneri kutset taotleda.
Üheks Ekke jaoks kõige põnevamaks osaks õpingutest on välipraktikad, kus looduse saladused paljastuvad sõna otseses mõttes kivi all või sees. „Geoloogia välipraktikal leidsin ilusa kahesentimeetrilise läbimõõduga granaadikristalli. See, kui leiad kristalli või fossiili, on võrreldav hetkega, kui landi otsa on sattunud väga suur haug,“ kirjeldas Ekke ning tõdes, et välipraktikad on andnud talle kindluse, et on valinud õige eriala.
Eriala on andnud ka teadmised, millised loodusprotsessid on toimunud, kuidas on erinevad nähtused omavahel seotud ja kuidas keskkonnas leiduvaid ressursse rakendada. „Tean nüüd, millal kala näkkab paremini, millal on meri kõige toitainerikkam, milliseid kive koguda saunakerisele, kuidas kivimeid ära tunda ja palju muud,“ lisas Ekke.
[perfectpullquote align=”full” bordertop=”false” cite=”” link=”” color=”” class=”” size=””]Eriala on andnud ka teadmised, millised loodusprotsessid on toimunud, kuidas on erinevad nähtused omavahel seotud ja kuidas keskkonnas leiduvaid ressursse rakendada.[/perfectpullquote]
Nõudlus erialaspetsialistide järele kasvab
Praegu on parim aeg õppida geoloogiat ja mäendust, sest kliimaeesmärkide saavutamiseks suureneb nõudlus selle eriala spetsialistide järele. „Eestis leiduv fosforiit ja selle väärindamine võiks anda majandusele täiendava tõuke ja selles leiduvad haruldased muldmetallid on olulised rohepöörde elluviimiseks,“ selgitas Ekke.
Välipraktikal Piusa koopas 2004 Foto: Erakogu
Õpingutes on ta süvenenud kliimaküsimustesse. „Kui tahame muuta tööstust jätkusuutlikuks, siis on vaja maateadusi õppivaid inimesi,“ sõnas Ekke. „Mäendus jääb alati oluliseks tööstusharuks. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga muutub lihtsalt meie kavandamiseesmärk,“ selgitas ta. Ekke sõnul on kogu energiatootmise sektori ümberkujundamisel oluline roll maateaduste tudengitel.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kui tahame muuta tööstust jätkusuutlikuks, siis on vaja maateadusi õppivaid inimesi.[/otw_shortcode_quote]
“Maapõuespetsialistid peavad leidma lahendusi, kuidas kaevandada võimalikult keskkonnasõbralikult nii ehitusmaterjale kui ka energeetilisi maavarasid,“ tõi Ekke välja.
Ta rõhutab, et kui meil ei ole piisavalt spetsialiste, võivad maavarade hankimise seisukohast atraktiivseks muutuda riigid, kus esineb korruptsioon, lapstööjõu kasutamine ja keskkonnakahjulikud kaevandamismeetodid. „Selleks ongi vaja rohkem geolooge, spetsialiste, kes aitavad leida uusi nutikaid ja säästlikke lahendusi energeetikasektoris,“ ütleb ta. „Kui toota elektrit ja kaevandada ehitusmaterjale võimalikult keskkonnasõbralikult oma maal või leida kasutus uutele ressurssidele – see tagab lõpuks soodsama hinna tarbijatele, turgutab meie majandust ja on moraalselt õige. Peaksime rakendama poliitikat, mis toetab hakkamasaamist kohalike toormetega nii palju kui võimalik.“
Foto: Erakogu
Spordi ja teaduse tasakaal
Ekke usub, et sport ja teadus toetavad teineteist. Tippmaadlejana on ta leidnud viisi, kuidas ühendada intensiivsed treeningud ja keerulised õpingud. „Kui ülikoolitööde tähtajad lähenevad ja samal ajal treeningud käivad, nõuab see erakordselt palju etteplaneerimist,” selgitas ta. „Samas näen, et sport aitab koolistressiga toime tulla ja õpingud pakuvad vaheldust tugevatele treeningutele.”
Oluline on prioriteetide seadmine ja elamine rutiinis, mis toetab tema mõlemat huvi. „Ma suudan olla järjepidev ja jääda oma ootustele kindlaks. Kui tekib mingisugune probleem, siis ma ei anna alla ja otsin lahenduse, sest ma tean, et töö kannab vilja – olen seda kogenud nii maadluses kui ka õpingutes,“ ütles Ekke.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Kui tekib mingisugune probleem, siis ma ei anna alla ja otsin lahenduse, sest ma tean, et töö kannab vilja – olen seda kogenud nii maadluses kui ka õpingutes,[/otw_shortcode_quote]
Lisaks õppis Ekke pool aastat Ameerika Ühendriikides, olles esimene Eesti maadlejast n-ö õppesportlane. Ta loodab, et Eestis areneks süsteem, kus sport ja ülikooliharidus käivad käsikäes. „Sport õpetab distsipliini ja järjepidevust, mis on vajalik igal vastutusrikkal ametikohal,“ rõhutas ta. Ekke arvates võiks TalTech saada Põhja-Euroopa eestvedajaks sellise süsteemi arendamisel.
„Paljud tippsportlased peavad õpinguteks spordi maha jätma, kuid ma usun, et Eestis võiks spordi ja akadeemilise elu sidumine olla täiesti võimalik,“ lisab ta.
Rahvusvahelised tulevikuplaanid
Ekke julgustab noori kaaluma geoloogiaõpinguid . „See eriala avab uksed paljudele põnevatele võimalustele, olgu see siis teadustöö, keskkonnahoid või praktilised väljakutsed mäenduses,“ rääkis kolmanda kursuse tudeng.
Tulevikuplaanid viivad Ekke pilgu kodumaalt ka kaugemale. „Mäeinseneeria on eriala, mis avab uksed rahvusvahelistesse ettevõtetesse. Mäendus on valdkond, mille spetsialistide järele on nõudlus kõikjal maailmas,“ selgitab ta.
Ta soovib osaleda Eesti fosforiiditööstuse arendamisel, kui see kunagi reaalsuseks saab, kuid tunneb huvi ka rahvusvaheliste projektide vastu. „Huvitav oleks töötada näiteks Euroopa suurimas kullakaevanduses Lapimaal või suunduda Kanadasse, kus mäendus ja keskkonnahoid on maailmas parimal tasemel. Samuti tundub Austraalia atraktiivne,“ lisab ta. „Valikuid on palju, eks tulevik näitab, kuhu tee viib,“ sõnas Ekke lõpetuseks.
Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, tõdeb Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”.
Foto: Freepik
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ütles, et huviharidust ehk huvikoolides osalemist iseloomustavad Eestis sotsiaalmajanduslik ja regionaalne lõhe. “Huviharidus on kättesaadavam jõukamate ja kõrgema haridustasemega vanemate lastele ning pigem linnalastele – huvikoolis käijate seas iga teine on linnalaps ja iga kolmas maalaps,” ütles Kindsiko. Näiteks 2023/24. õppeaastal tegutses Eestis 840 huvikooli ning neist koguni 659 ehk 87% paiknes Harju, Tartu või Pärnu maakonnas.
Kindsiko avaldas lootust, et mujal Eestis on huvihariduse asemel levinud huvitegevus, näiteks koolide juures toimuvad erinevad huviringid, mis on laiem ja mitmekesisem vabamas vormis toimuv huvipõhine tegevus. “Andmed huvitegevuse arvukuse ja osalemise aktiivsuse kohta aga paraku puuduvad,” tõdes ta.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis teadusuuringutele viidates välja, et huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada sotsiaal-, tervise- ja kohtusüsteemi kulusid tulevikus. On näiteks leitud, et iga euro, mis investeeritakse nn riskinoorte sporditegevusse, võib ühiskonnale tulevikus säästa keskmiselt 44 eurot.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada sotsiaal-, tervise- ja kohtusüsteemi kulusid tulevikus.[/otw_shortcode_quote]
Foto: Freepik
Positiivne mõju
Huvihariduse positiivne mõju tuleneb peamiselt hälbiva käitumise vähendamisest ning noortele vajalike enesega toimetuleku oskuste õpetamisest. Samas näiteks erivajadustega lastega tegelemine eeldab rohkem aega ja oskuseid ning Eestis on terav puudus sotsiaalsete oskuste arendamise ja vaimse tervise toetamisega seotud pädevustest huvikoolide juhendajate ja treenerite seas.
Huviharidus võib vähendada ka koolist väljalangemist. Näiteks Harju maakonnas on huvikoolis käijate seas haridustee katkestajaid üksnes 0,3%, samas kui mittekäijate seas on neid 2,3%. Lisaks selgub Eesti andmetest, et kui lapse ema sissetulek on väike ehk alla 836 euro kuus ning lapsed käivad huvikoolis, siis tõenäosus, et laste koolitee katkeb on kolm korda väiksem võrreldes nende väikese sissetulekuga emade lastega, kes huvikoolis ei käi (1% vs 3%).
“Mõju koolis püsimisele tuleneb sellest, et huvikoolides ja huviringides aidatakse noortel arendada eluks vajalikke enesejuhtimise oskusi, pakutakse eduelamust ning luuakse ka positiivset suhtluskeskkonda, mis on eeskätt väärtuslik noortele, kellel koolis ehk eduelamusi napib,” selgitas Kindsiko.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Mõju koolis püsimisele tuleneb sellest, et huvikoolides ja huviringides aidatakse noortel arendada eluks vajalikke enesejuhtimise oskusi, pakutakse eduelamust ning luuakse ka positiivset suhtluskeskkonda.[/otw_shortcode_quote]
Arenguseire Keskus analüüsis lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis” huviharidust, mida omandatakse tegevusloaga ja Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud huvikoolides. Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.
„Ühiskonna muutumine väljendub selles, et eri hetkedel vajavad akadeemia tähelepanu ja tuge erisugused ühiskonnarühmad. Kord tuleb häälekalt seista teadlaste eest, siis toetada poliitikuid tarkades otsustes, siis tuleb aeg anda hoogu ettevõtjatele. Muutumatu on vaid see, et alati tuleb otsida kontakti rahvaga,“ ütles president Alar Karis Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarma inauguratsioonil.
Foto: Eesti Teaduste Akadeemia/ Reti Kokk
Vabariigi President asetas täna vastsele Eesti Teaduste Akadeemia presidendile Mart Saarmale kaela ametiketi, soovides talle edu ja jaksu ning kõike paremat kogu akadeemiale. „Teaduste akadeemia presidendi suurim ülesanne on edendada riigis ja rahvas tarkust. See ametikoht võimaldab tõsta ühiskonnas veelgi enam hinda teadlastele tunnuslikke jooni – uudishimu, vastutustunnet, eetikat, argumenteeritust ja faktitruudust,“ ütles riigipea. Ta tunnustas Tarmo Soomere, kes on oma ametiajal teinud palju selleks, et teaduste akadeemia oleks ühiskondlike ootuste avamerel tormikindlam. „Usun, et paljudel meie riigis on nüüd selgem arusaam teaduste akadeemia rollist,“ sõnas riigipea.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Teaduste akadeemia presidendi suurim ülesanne on edendada riigis ja rahvas tarkust. See ametikoht võimaldab tõsta ühiskonnas veelgi enam hinda teadlastele tunnuslikke jooni – uudishimu, vastutustunnet, eetikat, argumenteeritust ja faktitruudust.[/otw_shortcode_quote]
Akadeemikute poole pöördudes ütles president Karis, et tippteadlastena on nad teinud Eesti suuremaks. „Mõjukas teadus, rahvusvahelised koostöövõrgustikud, noortele teadlastele avatud uksed maailma. Kõik see on hindamatu,“ rääkis riigipea. „Selle töö teine pool, mis pole vähem vajalik ja väärtuslik, on teha teadus suuremaks Eesti sees. Poliitikatugi, rakendusuuringud ning teadusliku mõtteviisi levitamine annavad jalgealuse, millelt saab edeneda kogu teadus ja kogu ühiskond.“
Mart Saarma Foto: Eesti Teaduste Akadeemia/ Reti Kokk
Vabariigi President viitas oma sõnavõtus Eurobaromeetri uuringule aastast 2021, kus tuleb välja, et eestlane on Euroopa Liidu kõige teaduslembesem. „Eestlased on Euroopa Liidus esimese kolme seas uskumises, et teaduse üldine mõju ühiskonnale on positiivne, et see teeb meie kõigi elud lihtsamaks, mugavamaks ja tervemaks. Samuti, et teadusel ei tohiks olla piiranguid selles, mida nad uurivad,“ kõneles president Karis, kelle sõnul võiks neid tulemusi vaadata kui kiitust teadlaste senise tubli töö eest. „Aga neid saab käsitada ka usalduskrediidina ning mandaadina julgemalt tegutseda ja sekkuda.“
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]Eestlased on Euroopa Liidus esimese kolme seas uskumises, et teaduse üldine mõju ühiskonnale on positiivne, et see teeb meie kõigi elud lihtsamaks, mugavamaks ja tervemaks.[/otw_shortcode_quote]
Julgema tegutsemise ja sekkumise näitena tõi riigipea tehisaru. „Eesti jaoks on see võimalus kasutada ära oma seniseid tugevusi ja anda neile uus hoog,“ rääkis president Karis. Tema sõnul on selge, et mõistlik ja tõhus on teadlaste, avaliku ja erasektori ühisrinne. „Kui on aga näha, et hoogu ei saa üles või on vanker lausa kraavi kiskumas, vaataksin mina esmalt just teadlastele otsa ootuses võtta juhtiv ja inspireeriv roll. Eestlaste kõrge usaldus teadlaste vastu võiks sellised suured üleminekud teha lihtsamaks.“ President Karis lisas, et teaduste akadeemiat ei vaja ühiskond kui lõpliku tõe instantsi, vaid kui aktiivset arutelupartnerit ühiskonnas.
Veebruarikuus alustab Eesti Maaülikoolis neli tasuta gümnaasiumiõpilastele suunatud tehnikavaldkonna kursust, mis tutvustavad nii droonindust, robootikat, elektrotehnikat kui ka erinevaid nutilahendusi.
Foto: Shutterstock
“OSKA haridus- ja teadusraporti kohaselt seisab Eesti tööturg silmitsi suure väljakutsega: käesoleval kümnendil napib ligikaudu kahte kolmandikku vajaminevatest inseneridest. Selle olulise probleemi lahendamisele aitamiseks on Eesti Maaülikool välja töötanud mitmekülgse programmi, mis pakub noortele võimalust tutvuda insenerivaldkonnaga ja omandada esmaseid teadmisi juba gümnaasiumiõpingute ajal,” tutvustab kursuste korraldamise vajalikkust maaülikooli avatud ülikooli juhataja Kristina Marran.
[otw_shortcode_quote border_style=”bordered”]OSKA haridus- ja teadusraporti kohaselt seisab Eesti tööturg silmitsi suure väljakutsega: käesoleval kümnendil napib ligikaudu kahte kolmandikku vajaminevatest inseneridest.[/otw_shortcode_quote]
Õppetöö algab 2025. aasta veebruarist ja tunnid toimuvad pärast kella 17.00 Eesti Maaülikooli õppeklassides või laborites, mõnikord ka veebis.
Õpilastele, kes lõpetavad valitud kursuse edukalt ja soovivad hiljem astuda Eesti Maaülikooli, saavad selle VÕTA korras arvestada valikainena.
